Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028**mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korrajärgi - kristallvõre järgi. 1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks. 2) Temperatuuri tõustes on olukord vastupidine. Temperatuuri edasisel langemisel muutub elektroonide läbipääs aatomite ja ioonide vahel järjest kergemaks- takistus läheb aina väiksemaks- Aine hakkab elektrit väga hästi juhtima- Aine muutub ülijuhtivaks. 21. Elektrivoolutöö arvutamiseks lähtume pingest. Pinge näitab ühe laengu ühik(c) töö tegemise võimet.Järelikult elektrivoolutöö arvutamiseks korrutame omavahel. A = U*q= U*I*T
elemendid, mille aatomid loovutavad elektrone Mittemetallid on elemendid mille aatomid liidavad ja loovutavad elektrone, asukoht paremal üleval nurgas. 13) Metalliaatomid loovutavad elektrone. 14) Mis on keemiline element ? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 15) Miks VIII A rühma väärisgaasid ei liida ega loovuta elektrone ? Sest neil on püsiv väline elektronikiht 16) Elemendi asetus (perioodi ja rühm) ja aatomi kirjeldus (elektroonide ja prootonite arv) 17) Tänapäevane perioodilisuse seadus, selle avastaja ja avastamisaasta ? Seadus: keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalengust, Avastaja: D. Mendelejev, Avastamisaasta: 1869 a.
3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi
3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Keemiline vooluallikas on seadeldis, milles muudetakse keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 6. Milline on elektrolüüsi toimumise üldine põhimõte (sulatatud soolade näitel)? Positiivse elektroodi
töötades. 1) Elektrivoolu olemasolu 2 tingimust: Esiteks peab eksisteerima see, mis liigub. Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma liikumisvõimelisi osakesi ja peab esinema põhjus, elektrijõud. Tuleb lisada, et põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama. · Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli · Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu. 2) Elektrivoolu suund on määratud Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus. Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s))) 4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga
sidemeks. Iooniline side- keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna surema elktroneatiisusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Positiivse laenguga aatom on katioon ja negatiivse laenguga aatom on anioon. Iooniline side on tõmme elektroonide vahel. Ioonide puhul on tegemist elektrilise laenguga. Vesinikside on nõrk keemiline side. On väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikke sisaldavate molekulide vahel. Kuna vesiniksidemed tekivad kergesti siis võivad nad ka kergesti laguneda aga kui neid on palju siis hoiavad nad end ühiselt koos. Sisemine elektronkiht on madalama energiatasemega kui välimine. Tugevaim sidemetüüp on kovalentne side.
Elektronide arv 1 2 2 8 3 18 4 32 Väliskihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni ! Elektronkihid täituvad seestpoolt väljapoole. Keemilisi elemente: Keemiline Tähis Ladinakeelne Aatom- Väliskihi Elektronkihtide element nimetus number elektroonide arv arv Vesinik H Hydrogenium 1 1 1 Heelium He Helium 2 2 1 Liitium Li Lithium 3 1 2 Berüllium Be Beryllium 4 2 2 Boor B Boron 5 3 2
Tahaks teada saada selle referaadi käigus ka, kuidas püsimagnetit ära tunda ja millega see täpsemalt tõmbub. Loodan, et saan targemaks. Püsimagneti omadused Püsimagneti kõige tähtsam on see, et magneetunud rauast esemed säilitavad magneti omadused peale sellega kokku puutumist. Püsimagnetit ümbritseb alati elektriväli. Samuti on selle omaduseks tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagneti omadusi määrab elektroonide olemuslik magnetväli. Igal püsimagnetil on kaks poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolustes on magneti mõju raudesemetele kõige suurem. See osa, kui puudub mõju on neutraalne. Neid poolused on saanud nime tänu sellele, et üks pool pöördub põhja ja teine lõunasse. Põhjapoolust tähistatakse tavaliselt
Kui ringvoolude tasandid paiknevad üks teise suhtes kaootiliselt, siis nende mõjud kompentseeruvad vastastiku ja ei ilmne magnetilisi omadusi. Megneetunud kehas on elementaar voolud projekteeritud nii , et nende mõjud liituvad. Ampirei hüpotees seletab, m Magnetnõela võib vaadelda keeruka voolu kontuuride kogumikena, kus voolud on orienteeritud ühesuguselt. Suure magnetilise läbitavusega (µ>1) kehades nn. ferromagneetikutes(Fe.koobalt, Ni jt.) ei teki magnetväljal mitte ainult elektroonide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende oma pöörlemisel. Elektron just kui pöörleks ümber oma telje. Peale orbitaalliikumises tingitud välja, tekib veel oma pöörlemisest tingitud magnetväli. Igal ferromagneetikul on mingi kindel temp. millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Seda temp. nim. Curie temperatuuriks. Curie temp. on Fe-753 C, koobaltil 100C ja Ni- 365 C. Fe- või terassüdamiku viimisel pooli suureneb palju kordi magnetinduktsioon poolis.
Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3 3 Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime Cs ei kulu toksiliste elementide hulka. 4 MAGNEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt
TAKISTUS. ELEKTRITAKISTUS. Juhi takistus sõltub 1. Juhi mõõtmetest 2. Juhi materjalist 3. Juhi temperatuurist Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S. kus on aine eritakistus. Takistus iseloomustab mingit keha. Eritakistus iseloomustab ainet. Eritakistuse mõõtühik on 1 m või 1m. Juhi takistus on võrdeline juhi temperatuuriga. Kui temperatuur kasvab, siis kasvab ka elektroonide kiirus. Kõrgemal temperatuuril hakkab soojusliikumine elektronide suunatud liikumist üha rohkem segama. Metallides rohkem segab ioonide soojusliikumine! Ülesanded 1. Juhi ristlõiget läbib 5 s jooksul laeng 2C. Leia voolutugevus. 2. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25 A. Kui suur laeng läbib lampi? 4
üleminekuid energiavoode vahel, kui tema sagedus v1 võrdub pretsessiooni nurksagedusega ehk Larmori sagedusega v0. Üleminekul madalamalt energiavoolt kõrgemale toimub energia neeldumine ja saab olla registreeritud. 31.TMR-i seadme skeem 32. Impulss TMR põhimõte Anda korraga kõigile uuritavatele lainetetekitajatele?????????? Tuuma spinnid püüdlevad tagasi tasakaalu olekusse ja kiirgavad saadud üleliigse energia raadiokiirguse kujul. 33. Keemilise nihe olemus Elektroonide liikumine tuuma ümber moodustab lokaalse magnetvälja. See lisamagnetväli kas liitub või lahutub välisele mabnetväljale B0. Lisavälja tõttu tekib "näiv" resonants kas suuremal või väiksemal väljatugevusel võrreldes B0 => keemiline nihe: kus sigma- ekraneerimise konstant. 34. Spin-spin sidestuse olemus mingi lihtsama molekuli näitel 35.1H ja 13C spektri erinevus 36.Lihtsama spektri interpreteerimine (näiteks, 2-butanoon)
materjal -) malm (Fe + 2+% C); teras (Fe + 2-% C); eriteras Fe+ (Cr & Ni = roostevaba; Mn = kulumiskindel, Mo = soomusteras); messing (Cu + Zn); pronks (Su + Sn); melhior (Cu + Ni); duralumiinium (Al + Mg,Mn,Cu); amalgaamid (Hg sulamid); joodis (Sn + Pb) * Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskonna mõjul. Elektrolüüs * Elekrtolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel) * Sulatatud elektrolüüdi korral: - katoodil redutseeruvad metalliioonid; + anoodil oksüdeerivad anioodid. * Elektrolüüdi vesilahuses: -) Katoodil redutseeruvad väheaktiivsed metallid ning aktiivsemate metallide asemel redutseerub vesi; -) Anoodil oksüdeerivad lihtanioonid ja püsivate hapnikhapete anioonide korral oksüdeerub hoopis vesi. * Elektrolüüsi kasutamine:
ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus kasvab, võimsus väheneb), soojusmüra(elektroonide kaotiline liikumine), haavelmüra(voolutugevuse väiksed juhuslikutd kõikumised). feedingud sumbumise eriliik(ebanormaalne murdumine horisondi taga; levib otse ja peegeldusega atmosfääri kihtidelt, sademed [>10GHz]). Ülekostvus (peamiselt keerupaaris) kaja (põheline kõne kvaliteedi kahandaja pikas sidekanalis) hajumine optilises kaablis (võib liiguta otseteet läbi, või peegeldustega) 3
U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg) 3. Elektriline takistus ja juhtivus, eritaksitus ja erijuhtivus Elektritakistuseks nim. voolutugevuse sõltuvust peale pinge veel juhi omadustest. Takistus on juhi omadus avaldada vastupanu elektrivoolule R=U/I Elektrijuhtivus on takistuse pöördväärtus (G=1/R), mis näitab, kuidas antud juht juhib elektrivoolu.
annaabi.ee 
