Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub ...
5. Elektromagnetlained Tekib kui elektrijõud ja magnetjõud omavahel ühendatakse ja sellega saavutatakse valguskiirus · C=3*108m/s · Energia sõltub sageduse neljandast astmest · Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8
10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16. Põhivärvused on sinine, roheline, punane. 17. Kui üks pigmentidest puudub ei teki inimesel vastava värvuse aistinguid ehk värvipimedus. 18. Vari piirkond, kuhu ei kandu valgusenergiat. 19. Miks tekkivad kitsa pilu taha heledad ja tumedad triibud ? Sest tekib valguse interferents kahe või mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad või nõrgendavad piirkonnad. 20. Millal tekib valguse püsiv interferentspilt? Püsiv interferentsipilt tekib
Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19. Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiirguseks valguse kiirus. Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus umbes 330 m/s. 20. Ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest on kombeks paigutada nad sageduse või lainepikkuse järgi astmikule ehk skaalale, mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optilisest kiirgusest on nähtav ainult väike osa, selle kiirguse skaala keskel, millest
levikule on sagedusribad järjest rohkem ülekoormatud. Sellele probleemile pakub lahendust Itaalia ja Rootsi teadlaste poolt väljatöötatud spiraalse kujuga raadiolaine. Teoreetiliselt võimaldab selline raadiolaine lõpmatult infrmatsiooni edastada, kuna mahutab mitut infokanalit korraga. Väändunud raadiolaineid mahub ühele sagedusele korraga mitu, kuni 55. (Sutt, 2012) Kokkuvõte Raadiolained on üks osa elektromagnetlainetest. Raadio leiutamine oli sensatsiooniline ning suur samm tehnikavallas. Tänu oskusele kasutada raadiolaineid on inimkonnal võimalik informatsiooni edastada tunduvalt kiiremini kui varem. Raadiolained on kasutusel mitmes erinevas tehnikavaldkonnas ning tänaseks päevaks saanud lahutamatuks osaks inimeste igapäevaelust. Raadiolainete toimimismehhanism on küllaltki keeruline, kuid seda mõistes on võimalik raadiolained efektiivsemalt kasutada ning leida uusi mooduseid informatsiooni paremaks
UV kiirgus langeb toru siseküljele kantud fluorestsentskihile, mis hakkab selle toimel helendama ja kiirgab nähtavat valgust. Säästulambi eluiga on 1200-2000 tundi. 1.4 LED-lamp LED-lamp ehk valgusdioodlamp on ühest või mitmest valgusdioodist koosnev lamp. LED on valgust andev pooljuhi kristall. Erinevad pooljuhid annavad erineva värvusega monokromaatilist valgust, mis tähendab seda, et LED kiirgab inimsilmale nähtavast valgusest vaid teatud väikest osa elektromagnetlainetest. LED-tänavavalgustuslampide elueaks hinnatakse 50 000 kuni 100 000 tundi, mis on kümnetes kordades enam kui praegu kasutuses olevatel hõõglampidel. Selline valgusti annab sama valgustugevuse juures kuni kaheksakordse energiakokkuhoiu. 4 1.5 Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud
peab väli täitma üha suuremat ruumi. Kui lühilaineraadiojaama kõrgsagedusvälja tugevus on 50..100 m kaugusel 30 V/m ja 200...300 m kaugusel 15..10 V/m, siis 300...400 m kaugusel on see ainult 5..3 V/m ja 1000 m kaugusel koguni 0,5...0,1 V/m. Hoone seinad ei takista elektromagnetvälja levikut. Telekeskusest 100...600 m kaugusel asuvates hoonetes on välja tugevuseks mõõdetud 3,2...0,2 V/m. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. See ei ole meelega tajutav ega kohe märgatav. Pikema aja jooksul mõjudes võivad elektromagnetlained häirida kesknärvisüsteemi talitlust. Inimene hakkab kurtma alalist väsimust, halba meeleolu, ükskõiksust kõige suhtes, kuid on samal ajal periooditii kapriisne, rahulolematu ja kergesti ärrituv. Tal tekivad unehäired (unisus, või unetus), mõnikord peavalu, vahel ei talu ta tugevaid helisid, heledat valgust või teravaid lõhnu
Laine levimiskiirus iseloomustab laine edasikandumist ruumis. Tähis v, mõõtühik m/s. Valem: v= T =f 13.Milline osa valguslainest tekitab nägemisaistingu? Kuigi valguslaine moodustub mõlema välja (elektri- ja magnetvälja) kooseksisteerimisel, siis nägemisaistingu põhjustab siiski vaid elektrivälja mõju meie silmale. 14.Millise lainepikkusega elektromagnetlaineid näeme valgusena? Kõikidest elektromagnetlainetest näeb inimese silm ainult seda osa, kus laine sagedus jääb vahemikku 1014...1015 Hz. Sellise sagedusega elektromagnetlaineid nimetatakse nähtavaks valguseks. 15.Erineva lainepikkusega valguslaineid tajume värvidena. 16.Kirjuta spektrivärvid õiges järjekorras. Tabel 3.1. Värvuste ja lainepikkuste vaheline seos Värvus Lainepikkus, nm Punane 760...630 Oranz 630...600
******** Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille
Inimesed puutuvad üha enam kokku elektrooniliste seadmete ja paigaldiste poolt tekitatud elektromagnetväljadega, mis seavad ohtu nende tervise. Meid ümbritsevad erinevad looduslikud ja tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused, mis tungivad läbi hoonete seinte ja saastavad elukeskkonda. Elektro- ja raadiotehnika kiire arengu tõttu on kogu maakera elanikkond sattunud tehislike elektromagnetiliste väljade mõju alla. Inimese keha pinnale langevatest elektromagnetlainetest peegeldub osa tagasi, osa aga neeldub organismis. Inimkeha toimib kiirgusväljas antennina. See ei ole meeltega tajutav ega kohe märgatav. Pikema aja jooksul mõjudes võivad elektromagnetväljad häirida kesknärvisüsteemi talitlust. Kuid elektromagnetväljad ei avalda mõju ainult inimestele, vaid ka ümbritsevale keskkonnale ja loomade tervisele. Kui inimeste puhul on võimalik asjaolu, et elektromagnetvälja poolt põhjustatud terviseriskid selguvad just kaebuste teel, siis loomade
Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz). Sagedusel 1 Hz teeb laine ühe
diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas. = 2 f; x(n) = A cos(n+ ) Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest-levikut kirjaldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f. Eristatakse skaala järgi, vasakul madalsagedulikud ja pikad, paremal kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. omadused sõltuvad nende lainepikkusest.Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: lühema elektmagnetlained levivad sirgjooneliselt ja ei paindu tõkete taha. Elektrmagnetlained peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on oluline ionosfääri olemasolu.Maxwelli võrrandite süsteem elektromagnetlainete kirjaldamiseks- elektromotoorjõud tähendab tööd, mida tegid mitteelektrilised (kõrval)jõud ühikulise laengu läbiviimisel kontuurist. Seda tööd võib kirja panna ringintegraalina - tsirkulatsioonina
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi?
gif MILLEST SÕLTUB VALGUSE VÄRVUS? Fantastiline on see, et me võime seda erilist muutuvat energiat NÄHA! See on tõeline võlu kogu teema juures: mitte igasugust energiat pole meil, inimestel, au suisa näha! Aga valgus on selline enerrgia, mida me NÄEME! Nägemine teatavasti paneb uskuma asjade olemasolusse... Kaks väga mõtlemapanevat fakti: · me NÄEME väga väikest osa sedatüüpi lainetest, väga väga väikest osa kõikvõimalikest elektromagnetlainetest · raadiolained (need millel töötavad mobiilid, raadiod, sateliidid), UV, mikrolained (jah, need samad, mis ajus saiu soojaks teevad), infrapuna, gammakiired ja teised lained on ka tegelikult VALGUS! Ainult see on selline valgus, mida me ei näe! Nüüd tagasi nähtava valguse juurde. Erivärvi valgust saab teha mitmel moel; segades kokku erinevaid valguseid! Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on
gif MILLEST SÕLTUB VALGUSE VÄRVUS? Fantastiline on see, et me võime seda erilist muutuvat energiat NÄHA! See on tõeline võlu kogu teema juures: mitte igasugust energiat pole meil, inimestel, au suisa näha! Aga valgus on selline enerrgia, mida me NÄEME! Nägemine teatavasti paneb uskuma asjade olemasolusse... Kaks väga mõtlemapanevat fakti: · me NÄEME väga väikest osa sedatüüpi lainetest, väga väga väikest osa kõikvõimalikest elektromagnetlainetest · raadiolained (need millel töötavad mobiilid, raadiod, sateliidid), UV, mikrolained (jah, need samad, mis ajus saiu soojaks teevad), infrapuna, gammakiired ja teised lained on ka tegelikult VALGUS! Ainult see on selline valgus, mida me ei näe! Nüüd tagasi nähtava valguse juurde. Erivärvi valgust saab teha mitmel moel; segades kokku erinevaid valguseid! Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on
Ekvivalentne vool on mingi püsiva väärtusega vool, 41 Valguse olemus, spekter, kiirjus ja nähtavus mis kutsub esile samasuguse mootori soojenemise kui tegelik muutlik vool sama ajavahemiku kestel. Valgus on nähtav kiirgusenergia, mis levib kiirusega ligikaudu 300000 km/s.Valgus koosneb kindla Ekvivalentse voolu arvutamisel võib tegeliku voolukõvera asendada astmelise joonega. Astmelise joone sagedusega ja lainepikkusega elektromagnetlainetest. ehitamisel eeldatakse, et astmelise joone ja kõvera alused pindalad oleksid võrdsed. Kui kõveral puuduvad Spekter Lainepikuste ja sagetuste teatav jaotus, nt. Nähtava valguse spekter on vahemikus 4*10-7 kuni teravad tipud, ei teki olulisi vigu astmelise ristkülikulise joone kasutamisel. Teravate tippude olemasolu korral 7,5*10-7m. tuleb kõver asendada kolmnurkade, trapetsite ja ristkülikutega
o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega: Hüdrometeoroloogia – teadusharu, mis uurib atmosfääris paiknevat vett. Geohüdroloogia – hüdroloogia maaveele pühendatud haru. Hüdrogeoloogia – uurib maakoores e. Litosfääris esinevat vett.
..1836) vooluga juhtide vahel tekkivat vastastikust elektromagnetilist jõudu. Aastal 1860 arendas inglise teadlane James Clark Maxwell (1831...1879) välja elektromagnetismi teooria matemaatilised alused. Sellega tõestas ta elektromagnetlainete olemasolu seoses sellega, et elektri-ja magnetväli mõjutavad teineteist nagu "mõju" ja "vastumõju" Newtoni kolmandas seaduses. 8 Sellele lisaks tõestas Maxwell, et valgus koosneb enamjaolt elektromagnetlainetest ning need lained avaldavad survet kõikidele pindadele, mis neid peegeldavad või neelavad. Need faktid tähistasid elektriajastu tõhusat algust ning näitasid, et elektrotehnika rajaneb kolmel põhiseadusel: 1. Elektrivool juhis tekitab elektromagnetilise jõu, mis ümbritseb induktiivpooli. 2. Kui juht, liikudes magnetväljas, lõikab magnetvälja jõujooni, siis tekib juhis vool. 3. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab elektrivälja.
annaabi.ee 
