(Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina
(Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. (Ahmetov, 1974:198) Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis elektrivoolu (ENE 2, 1987:525)), tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina
Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu. Sel juhul muundatakse keemiline energia vahetult elektrienergiaks. Niisuguseid keemilisi vooluallikaid nimetatakse elektrokeemilisteks elementideks. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõud (tekitab ja säilitab suletud vooluringis, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Keemilised vooluallikad jagatakse kahte suurde liiki: ühekordse kasutusega (galvaanielemendid) ja mitmekordse kasutusega (akumulaatorid ehk akud). On olemas ka kütuseelemendid, mida võib käsitleda galvaanielementide erijuhtumina. 12
13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31. Milline protsess on elektrolüüs? 32. Mida käsitlevad Faraday seadused?: 33. Milline nähtus on korrosioon 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni...: 35. Milliste viisidega kaitstakse...: 36
3.6 Akud Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrienergia salvestamist nimetatakse aku laadimiseks ja elektrienergia ära andmist välisahelasse nimetatakse aku tühjenemiseks. Aku laadimisel muundub elektrienergia keemiliseks energiaks, tühjenemisel aga vastupidi. Akudes toimuvaid muundusprotsesse nimetatakse elektrokeemilisteks protsessideks ja nendes protsessides osalevaid aineid aktiivaineteks. Akude põhiparameetrid on: · Elektromotoorjõud praktiliselt konstantne ja määratakse elektroodide potentsiaalide erinevusega avatud välisahela korral. E=U -U , + - kus U + , U - on ,,+" ja ,,-" elektroodi potentsiaalid. · Sisetakistus on muutuv ja sõltub tööreziimist ( R t , R l )
26. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud? a. Pinnases asuvaid gaasi magistraaltorusid kaitstakse katoodkaitse ning pinnasest isoleerimisega. Kui isolatsioon saab aga kahjustada võivad torul tekkida anoodi- ja katoodipiirkonnad ning selle tõttu võib esineda pistelist korrosiooni. 27. Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine)! a. Elektrokeemilisteks nim. protsesse, millede kulgemisel tekib elektrivool või, mis toimuvad elektrivoolu toimel. b. Metallide tootmine I ja II rühma metalle toodetakse sula
produkti kiht, nn. ”valge sade”. Samuti on kor.kiire hapnikurikkas vees. Mida puhtam on tsink, seda aeglasemalt ta korrodeerub. Atmosfääris kattub tsink 2ZnCO2*3Zn(OH)2-ga. Kiht on tihe, hästi nakkunud ja kaitseb seepärast tsinki hästi.Vees on kate raskesti lahustuv. Seetõttu praktikas enne tsingitud detaili kasutamist neid vanandatakse hoidmisega atmosfääris, pinnale tekib kaitsev kiht. Tsingitud teraspleki korrosioonil on Zn anoodiks. Kuna Zn on akti 24. Elektrokeemilisteks nimet. reaktsioone, mille läbiviimiseks on vaja elektrivoolu või mille käigus tekib elektrivool. Nende reaktsioonide sisuks on redoksreaktsioon ja oksüdatsioonirea., mis kulgevad tahke aine ja vedeliku pinnal või tahke aine ja gaaside kokkupuutepinnal. Redoksr.-i ja oksüd.r.-i piirkonnad on üksteisest eraldatud, mistõttu on võimalik fikseerida elektronide liikumist. Elektrokeemilised on enamik korrosiooniprotsesse. Nt:galvaani element: anoodil Zn+2eàZn2+; katoodil (Cu) tsink hävib.
Moodustub õhuke Fe-Zn kiht; 5)tsinkpulbervärv - kasut väga peenikest Zn-pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn; 6)Zn-Al sulamist pinnakate 55% ja 6%. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, lisandid (vähe Fe ja Cu-d). Ühildumine terasega (1), vastupidavus korrosionile (2), terast kaitsvad omadused (3), vastupidavus mehh mõjudele (4), kontrollivõimalused (5), sobivus värvimiseks 24. Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks? Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel. Metallide tootmine toodet sula halogeenidest (NaOH, CaCl2) või vesilahustest (Fe, Cd, Co, Zn, Mn, Cu), nt Al toodetakse sulast Al2O3 *nH2O + Na2AlF6 *krüoliit (70:30; t°>940 °C; pinget 4,2-4,5V). NaOH tootmine: NaCl vesilahus 2NaCl + H2O =H2+ Cl2 +2NaOH; Cl2 tootmine: sulat NaCl 2NaCl (elektrolüüs) = 2Na + Cl2. Kemikaalide tootmine: KmnO4; HclO4; H2O2; Cl2.
Enne, kui gaas lastakse torudesse, lastakse torud täis merevett surve(rõhu) testi jaoks. Ennetamaks veest tulenevat torudesisest korrosiooni, võidakse vett töödelda biotsiidiga ja vähendada vees olevat hapnikukogust. Nord Streami korrosiooniriskid Merevees sisalduvad soolad, mis antud keskkonnas pääsemisel läbi toru kaitsva betoonkihi (110mm) ohustavad enim gaasitrassi korrosiooniga 30 . Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine) ! Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või mis toimuvad elektrivoolu toimel. Põhilised elektrokeemilised protsessid: Metallide tootmine - I ja II rühma metalle (nt
Kõige suuremad korrosiooniriskid: probleemiks on polüetüleeni suhteliselt suur soojuspaisumine ning pool polüetüleeni massist on kristalne (kindel sulamis- ja tahkumistemp); teine pool on amorfne, mistõttu keevituskohtades on ebaühtlane jahtumine ning tekivad pinged, mis omakorda põhjustavad pragusid. Merevees sisalduvad soolad, mis antud keskkonnas pääsemisel läbi toru kaitsa betoonkihi ohustavad gaasitrassi korrosiooniga. 31. .Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine). Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või mis toimuvad elektrivoolu toimel. Põhilised elektrokeemilised protsessid: 1) Metallide tootmine toodetakse sulatatud
alumiinium- ja tsinkprotektoritega. Protektorid kujutavad endast kindlat ja iseseisvat kaitsesüsteemi lisaks korrosioonikaitsekihile. Torude välimine korrosioonikaitsekiht kaetakse rauamaaki sisaldava betoonist raskuskihiga. Betoonkihi peamine eesmärk on gaasijuhtme stabiilsuse tagamine merepõhjas, kuid samas annab see ka lisakaitse väliste objektide, näiteks kalapüügivahendite eest. Kõige suuremad korrosiooniriskid: Vesi (Cl), torude vigastamine. 30. Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine). Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel. Metallide tootmine: toodetakse sula halogeenidest (CaCl2) või vesilahustest (Fe, Cd, Co, Zn,
Enne, kui gaas lastakse torudesse, lastakse torud täis merevett surve (rõhu) testi jaoks. Ennetamaks veest tulenevat torudesisest korrosiooni, võidakse vett töödelda biotsiidiga ja vähendada vees olevat hapnikukogust. Nord Streami korrosiooniriskid Merevees sisalduvad soolad, mis antud keskkonnas pääsemisel läbi toru kaitsva betoonkihi (110mm) ohustavad enim gaasitrassi korrosiooniga. 31. Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine) ! Elektrokeemilised on protsessid, mille käigus tekib elektrivool või millised toimuvad elektrivoolu toimel. Metallide tootmine: I ja II rühma metalle (nt. Ca, Na) toodetakse sula halogeniitidest (NaOH, CaCl2).
annaabi.ee 
