·Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks Tööstuse areng Itaalias leidub plii-tsingimaaki, elavhõbedamaaki, väävlit, asbesti tinamaaki, boksiiti ja rauamaaki. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Transpordi iseloomustus Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse. Siseveetransport: Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Meretransport: Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport.
autoga saab vedada vaid väiksemaid veoseid, see on üks kallimaid transpordiliike, see on üks saastavamaid transpordiliike. Raudteetransporti kasutatakse tänapäeval nii kauba-, kui inimeste veoks, kuna raudtee-ehitus on väga kallis siis kasutatakse seda enamjaolt suurte veoste korral. Olulised kaubad raudteeveol on tööstus-, ja põllumajandustoodang. 21 sajandiks on rongiga liikumine üks lihtsamaid viise sõltumata ilmast või aastajast. Üha enam toodetakse elektriraudteid, millel liiguvad peamiselt sellised liiklusvahendid nagu trammid, elektrirongid, metroorongid. Kasutatakse peamiselt inimeste veoks suuremates asulates ja nende lähiümbruses. Maailma suurimad laevad on konteinerlaevad ja tankerid, kuid tihtipeale ka kõige suuremd kahjutekitajad keskonnale. Viimastel aastakümnetel on palju naftatankerid lekkinud ja sellega tekitanud palju kahju vees elavatele elusolenditele ja loodusele, tankerid moodustavad 40% maailma laevastikust.
Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllum-masinaid. 12. Transpordi iseloomustus Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed.Tähtsaimad meresadamad on Rotterdam koos eessadama Europoortiga ( 1984 veosekäive 251 mln. t, maailma suurim) ja Amsterdam.Merelaevastiku tonnaaz oli 1986. a. 4,6 mln. brt. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetransport. Siseveeteid on umbes 7000km, maanteid 53 000 km, raudteid 2956 km (sh. 1799 km elektriraudteid). 1986 oli Hollandis 5,7 mln. autot (neist 5,1 mln. sõiduautod). Tähtsaim rahvusvaheline lennujaam asub Schipholis (Amsterdami lähedal). Sisse- ja väljaveo väärtuselt on Holland esimesel kohal. Välja veetakse eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonikakaupa, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid. Kaubeldakse Euroopa Majandusühenduse maade ja USA-ga. 13. Turismi iseloomustus
rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. 10 · Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi
väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. 6.1. Autotransport Enamus maanteid on maksustatud, ainult väikesemad teed pole maksustatud. Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. 6.2. Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. 6.3. Meretransport ja õhutransport Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Austraaliasse võis siis teistesse naaberriikidesse.
Apenniinides ja saartel Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf http://www
kiirteid. 2003 aasta seisuga on Uus-Meremaal 92 662 km maanteid, neist 59 109 km on kõvakattega. Enamus autod, mis U-M müüakse on kasutatud ning imporditud, millest 94,6% on pärit Jaapanist. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. [8] 10.2 Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt domineerivad teenused, eriti kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil - TranzAlpine (Christchurch - Greymouth) TranzCoastal (Christchurch - Picton) ja Overlander (Wellington - Auckland). Linnaliinide teenused tegutsevad Wellingtonis ja Aucklandis, ning kaugliinid sõidavad Palmerston Northi ja Wellingtoni (Capital Connection) ning Mastertoni ja
Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes Apenniinides ja saartel Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. Siseveetransport: Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus
• manöövervedudel. Kuna elektrivedurid on võimsamad, ökonoomsemad ja keskkonnasõbralikumad kui diisel- vedurid, pannakse rõhku pea kõikides riikides raudteede varustamisele elektritoitega. Euroopa riikides on suur osa raudteedest elektriitseeritud. Nii näiteks on Soomes elektriraudteid peaaegu pool kogu raudteede pikkusest. Rootsis moodustavad elektriraudteed koguni üle poole raudteede kogupikkusest. Elektriraudteedel kasutatakse nii alalis- kui ka vahelduvvoolu. Vahelduvvool on toite- vooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel. Nii on Soome raudteel
annaabi.ee 
