ohutust. Harklülitiga saab katkestada kogu keevitusvoolu kui seda on vaja. Keevitusvool peaks olema ühendatud elektroodi hoidjaga ainult keevitamise ajal. Elektroodid peavad vastama AWS E6013 klassifikatsioonile, ning olema veekindlad. Kõik ühendused peavad olema hoolikalt isoleeritud, et vesi ei puutuks kokku metalsete osadega. Kui isoleerimine on kehv ja tekivad lekked, siis merevesi satub elekrtijuhiga kontakti ja osa alalisvoolust juhitakse eemale ja elektrikaart ei teki. [2] Märgkeevituse eelised: 1) Mitmekülgne ja odav. 2) Kiire. 3) Keevitada saab objektidel, kus teisi keevitusmeetodeid kasutada ei saa. 4) Kasutatakse kergesti kättesaadavaid keevitusmasinaid ja seadmeid.[2] Puudused: 1) Vee all halb nähtavus. 2) Ümbritsev vesi kustutab kiiresti keevismetalli. 3) Keevise ümber on suur hulk vesinikku ja see võib põhjustada pragusid, mikroskoopilisi lõhesid.[2] Kuivkeevitamine
Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga seadmed suurte mõõtmetega. Seda puudust leevendab elegaasi kasutamine.Elegaasi elektriline tugevus ületab õhu vastava näitaja u 2,5x, ta ei ole mürgine ,ei lagune alla 500oC temperatuuril ja on suhtleiselt odav. Elegaas leiab laialdast kasutust gaasisolatsioonidega jaotlates, trafodes, võimsuslülitites jne.
kõrge kutseoskusega töötajate poolt ja nõuete kohaste materjalide kasutamine. 6.Elektriseadme omadused ei tohi paigaldustööde käigus halveneda(pinge ,vool, sagedus, võimsus) 7.Juhid tuleb omavahel ning elektriseadmetega ühendada selliselt et oleks tagatud turvaline ja töökindel kontakt. 8.Kõik elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et nende ettenähtud jahutustingimused ei halveneks. 9.Kõik elektriseadmed mis võivad põhjustada kõrget temperatuuri või elektrikaart tuleb paigutada või kaitsta selliselt et põleva ainete süttimise oht oleks välistatud. Seal kus elektriseadme mingite puutevõimalike osade temperatuur võib põhjustada inimkeha kahjustust tuleb need osad paigutada või kaitsta selliselt et neid ei saaks juhuslikult puudutada. Kasutusele võtu kontroll Elektripaigaldisi tuleb katsetada ja kontrollida enne nende kasutuselevõttu ja pärast iga olulist ümberehitust veendumaks et paigaldustööd on sooritatud standardi nõuete kohaselt.
seitsmekümnendate lõpul Taivanil, kui inimeste toitu, nimelt riisi, sattus juhuslikult suures koguses trafoõli, mis sisaldas püsivaid kloororgaanillisi saasteaineid. Mürgituse saajatel esinesid näol pigmendilaigud, küüned muutusid siniseks jne. Trafoõli on kõrge puhtusastmega õli, mida kasutatakse transformaatorite, reostaatide, õlikaablite ja muude elektriseadmete mähiste isoleerimiseks. Õlilülitustes kustutab elektrikaart. Omadusteks on suur oksüdatsioonikindlus, kõrge leektemperatuur ning hangumistemperatuur alla -45 °C. Keskkonnareostus püsivate orgaaniliste saasteainetega põhjustab rea inimterviseprobleeme, nagu allergia ja viljatus, soodustab vähi teket ja võib olla inimeste enneaegse surma põhjuseks. Samuti võib see esile kutsuda kesk-ja piirdenärvisüsteemi, siseorganite ja immuunsüsteemi kahjustusi.
Sulamite valmistamiseks tuleb komponendid sulatada tiiglis ja hoolikalt segada. Komponentide sisaldust kombineerides on võimalik saada nn. vahepealseid sulamis- temperatuure. Joodiste ja jootekoha kuumutamine toimub madalatemperatuuriliste ja pehme-joodiste korral enamasti tõlvikutega, suuremate pehmejoodistega joodetavate detailide korral käsutatakse ka jootelambi või gaasipõletiga. Kõvajoodiste korral käsutatakse kas jootelampi, gaasipõletit või elektrikaart. Tabel 10. Kergsulavad (pehmed) joodised. Sulamis- Jrk. nr. Koostis % temperatuur Kasutusala °C 1. Tina 65 Plii 35 185 Vase, selle sulamite, tsingitud raua, raua jootmiseks 2
gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10 20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K. Voolu kasvades pingelang kaarevahemikul algul väheneb, seejärel aga praktiliselt enam ei muutu. Elektrilahendus Elektrikaares toimuvad protsessid Termoelektriline emissioon elektronide eraldumine kuumalt pinnalt. Autoelektroonne emissioon elektronide eraldumine katoodilt tugeva elektrivälja toimel.
Kaugjuhtimine muudab võrgu dispetšjuhtimise efektiivsemaks ja võimaldab tunduvalt kiiremini avariisid likvideerida. Elektrivõrgu tähtsaim kommutatsiooniaparaat on võimsuslüliti. Võimsuslüliti on seade, mis on võimeline sisse ja välja lülitama nii elektriahela normaal- kui ka anormaaltalitlusvoolu näiteks lühiste korral. Võimsuslüliti ülesanne on ahela lahutamisel tekkiv elektrikaar kustutada. Olenevalt sellest, millises keskkonnas elektrikaart kustutatakse, liigitatakse võimsuslüliteid järgmiselt: õlivaesed lülitid elegaas (SF6) võimsuslülitid vaakumlülitid õlirikkad lülitid suruõhkvõimsuslülitid tahkegaaslülitid. Keskpingevõrkudes kasutatakse neist kolme esimest. Võimsuslülititele seatakse olulisi nõudeid. Nad peavad olema kiired, taluma lühisvoolu termilist ja elektrodünaamilist toimet, ennekõike aga olema võimelised lahutama lühisvoolu
Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks. Õhu elektriline tugevus on suhteliselt väike, seepärast kujunevad kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugused suureks ja seetõttu ka õhkisolatsiooniga seadmete mõõtmed on suured. Elegaasi (väävelheksafluoriid SF6 , keemiliselt püsiv temperatuurini kuni 500 °C) kasutamine võimaldab seadmete, nagu trafode ja võimsuslülitite gabariite vähendada, kuna tema elektriline tugevus on õhu vastavast näitajast ligemale 2,5 korda suurem.
Kontaktivaba elektrikaare süütamine kõrgsagedusimpulsi abil Sele 4.7. Kaare süütamine kontaktivabalt Koosneb järgmistest etappidest: 1. elektroodi lähendamine detailile umbes 2 mm kaugusele; 2. elektrikaare süütamine kõrgsagedusimpulsside abil; 3. elektrikaare süttimine ja keevitamise alustamine. I kõrgepinge impulsside tootja, ostsillaator G keevitusvoolu allikas Selle moodusega on võimalik elektrikaart süüdata nii alalis- kui vahelduvvoolu korral. 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus Elektrood EN 26848 1,6 75 WT 10 Elektrood saadetise tüüp EN 26848 standardi number 1,6 elektroodi läbimõõt 75 elektroodi pikkus WT 10 elektroodi koostis (siin 0.9... 1,2 % tooriumoksiidi ) Volframelektroodi otsa kuju keevitamisel
ühinemiseks ogrigaatideks. Selleks käsutatakse kolloidveskeid, iseloomustab ainete reaktsiooni võimet. Gfbbsi energia konstantsus oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall ultraheli, elektrikaart. Kolloidsüsteeme jaotakse: 1) aerosoolid - gaasi iseloomustab tasakaalu olekut ja Gibbsi energia suurenemine pole tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool keskkond, N. tahke aine gaasis on suits ja tolm või aerosool. 2) neis tingimustes iseenesest võimalik
suhteliselt kalliks. Elektrikaare iseeneslik kustumine on võimalik suhteliselt väikestel vooludel. Suurematel vooludel tekib nn vahelduv e vilkuv elektrikaar, mis juhuslike lühikeste ajavahemike tagant kustub ja sütib uuesti. Iga selline süttimine ja kustumine on vaadeldav kommutatsioonina, millega kaasnevad liigpinged kuni (3...4)Ufm . Siit järeldub, et vahelduva elektrikaare tekkimine ei ole lubatav. Kuna vahelduvat elektrikaart tekitava voolu tugevus sõltub elektrivõrgu nimipingest, esitatakse isoleeritud neutraaliga võrgu kasutamiseks alljärgnevad soovitatavad suurimad ühefaasilised maalühisvoolud. Tabel 3.3 Soovituslikud suurimad ühefaasilised maalühisvoolud Nimipinge, kV 3...6 10 15...20 35 Soovituslik vool, A 30 20 15 10 Kui maalühisvoolud ületavad tabelis 3.3 toodud väärtusi, kasutatakse resonantsmaandatud
Keevitamine MIG/MAG meetodil on levinuim keevitusmeetod Euroopas, Ühendriikides ja Jaapanis. Meetodi populaarsus tuleneb äärmiselt kõrgest produktiivsusest. Samuti on MIG/MAG süsteeme kerge automatiseerida ja integreerida tööstuslikele robotliinidele. Keevituspüstolist automaatselt väljutatav keevitustraat toimib (+) elektroodina ja kaarleegis sulades ka täiteainena. Keevituspüstoli otsikust, läbi spetsiaalsete avade, väljub automaatselt ka niiöelda kaitsegaas, mis kaitseb elektrikaart ja sulametalli õhuhapniku eest. Tähtede kombinatsioon MIG tähendab, et kaitsegaasiks on inertne gaas (lisaMetall + Inertse Gaasi keskkond). Inertne kaitsegaas keevitatava metalliga keemilistesse reaktsioonidesse ei astu. Selliste gaaside hulka kuuluvad näiteks argoon, heelium, lämmastik jt. Inertseid gaase kasutatakse värviliste metallide, kõrglegeeritud teraste ja erisulamite keevitamiseks. Tähtede kombinatsioon MAG tähendab, et kaitsegaasiks on aktiivne gaas ( lisaMetall
sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge temperatuur ja vaba lahenduskanali kaardumine üles läbi kaare ülespoole liikuvate kuumenenud gaaside tõttu. Kui elektrikaart läbib vool tugevusega üle paarisaja ampri, võib see vabas õhus elektroodide eemaldumisel teineteisest enne katkemist venida isegi 10 või enama meetri pikkuseks. Kuna lülitusseadmete kontaktide lahutamine sellistele vahekaugustele on praktikas võimatu, siis ei ole näiteks alalisvoolu elektrikaare katkestamine kõrgepingetel võimalik. Alalisvoolulülitid saavad toimida näiteks nii, et suurendatakse elektrikaare takistust ja sellega vähendatakse vool kunstlikult nullini1.
Õhk on isoleermater- võimet pidevalt töötada niiskes keskkonnas ilma, et jaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste tema omadused nimetamisväärselt halveneksid. kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade Õhus esineb alati teatud kogus veeauru. Vesi on vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks kesk- tugevalt polaarne madala eritakistusega vedelik, konnaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks kesk- seega vedeldielektrikusse sattunud või tahke konnaks. Õhu elektriline tugevus ei ole suur, see- dielektriku pooridesse tunginud vesi halvendab pärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate tunduvalt dielektriku elektrilisi omadusi. Vee molekul osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga sead- on väga väike, seepärast võib vesi tungida väga med suurte mõõtmetega. väikese poorsusega materjalidesse
pulbertehnoloogia teel valmistatud ehk paagutatud tribomaterjale. Kasutusala järgi jaotatakse tribomaterjalid: kulumiskindlad materjalid, antifriktsioon- ja friktsioonmaterjalid, libisevad elektrikontaktid, jt. Kulumine on tahke pinna kahjustus, mis on põhiliselt tingitud selle pinna liikumisest kontaktis mingi substandiga (ASTM definitsioon). Substanti all mõistetakse mitte ainult teist tahket hõõrduvat pinda , vaid ka tahkete osakeste, vedeliku või gaasi juga, elektrikaart jne. Materjalide kulumine on tuntud inimestele juba tuhandeid aastaid. Kulumise teaduslik uurimine on saanud alguse 20 sajandil, mil hakati uurima ja modelleerima metallide kulumist, katsetingimuste mõju kulumisele. Kulumise uurimine on tingitud järgmistest põhjustest: - mõista materjalide käitumist mitmesugustes kulutamistingimustes, - optimiseerida ja valida materjalide valikut erinevates kulumistingimustes,
annaabi.ee 
