Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektrijuhtmest" - 9 õppematerjali

Sidevõrgud
8
odt

Sidevõrgud

Nullmodemi kaabel (null modem cable) ­ kaabel kahe arvuti ühendamiseks jadaliidese kaudu. Jaamakaabel (drop cable) ­ ühendab andmejaama kohtvõrgu magistraalikolmikuga. Magistraalkaabel ­ peakaabel (trunk cable); magistraalvõrgu selgroona toimiv kaabelliin, millest lisaühendused hargnevad lüüside ja marsruuterite kaudu tööjaamadele, järguritele ja teistele lähivõrgu elementidele. Varjega bifilaarkaabel (varjega keerdpaar) ( STP, shielded twisted pair) ­ kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestamata edastusmeedium. Varjeta bifilaarkaabel (varjeta keerdpaar) ( UTP, unshielded twisted pair) ­ kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestatud edastusmeedium. Kaabelmodem (cable modem) ­ modemseade, mis kaabel-TV-võrgus asetatakse võrgukaabli ja arvuti vahele, võimaldades andmeedastuskiirusi Mbit/s suurusjärgus. Vahetab andmeid koaksiaalkaabli kaudu, kiiruses kuni 500 kbit/s. Kaabel Server

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
Tööohutus ja töötervisehoid
4
txt

Tööohutus ja töötervisehoid

aidata tulekahju likvideerimisele. Esmaseks tulekustutusvahendiks, mida peab oskama kasutada iga suurk��gi t��taja, on kantavad tulekustutid . �ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus. Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade alati elektriv�rgust eemaldada pidevalt j�lgida elektrijuhtmete ja -pistikute korrasolekut.

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
2 allalaadimist
Füüsika kokkuvõtlik materjal
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C ­ mahtuvus (F) U q ­ laeng (C) U ­ pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks. Kondensaator koosneb kahest elektrijuhtmest, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles ­ suhteline dielektriline läbitavus d o ­ elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ­ ühe plaadi pindala (m2) d ­ plaatide vahekaugus (m) ALALISVOOL

Füüsika → Füüsika
91 allalaadimist
Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi
11
doc

Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi

Kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni. Tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega. 3.3. Elektriõnnetuste vältimine Tuleb hoida elektrilised kodumasinad ja elektrijuhtmed korras ning kasutada pealtsuletavaid kontaktkarpe. Üheaegselt ei tohiks kinni võtta elektriseadmest ja metallesemest. Lapsi tuleks hoiatada elektriohtude eest. Neile tuleks rääkida elektripostidest, elektrijuhtmest, trammi-, trollibussi- ja elektriraudteeliinide ohtlikkusest. Äikese korral tuleks eemale hoida kõrgetest kohtadest ja puudest ning vee peal liikumisest. Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. 9

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
51 allalaadimist
Karistusõigus
24
doc

Karistusõigus

1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi). Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu. Mõistagi puudub juriidilise isiku käitumises

Õigus → Õigus
117 allalaadimist
Elektriohutus praktikum
14
pdf

Elektriohutus praktikum

Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget ­ s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda

Muu → Töökeskkond
39 allalaadimist
MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda

Füüsika → Elektriõpetus
9 allalaadimist
Elektriohutus labor
23
pdf

Elektriohutus labor

Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget ­ s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda

Majandus → Riski- ja Ohutusõpetus
36 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

vastava liigi päritolumaalt tema paljunemist piiravate liikide introdutseerimise abil. 77. Metsatulekahjud (liigid, põhjused, ennetamine). Kuigi mõnikord võib metsapõleng alguse saada ka pikselöögist, on enamik metsatulekahjusid Eestis siiski põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Tavaliselt tekkivad põlengud suitsetajate süül (tiku või suitsuotsa mahaviskamisel), lõkete tegemisest; raiejäätmete, prahi või kulu põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest või muust. Mõnikord võivad metsatulekahju esile kutsuda ka maapinnal vedelevad klaasikillud ja metsa veetud jäätmehunnikud. Eestis algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti. Peale tule hävitava mõju metsale, mille tagajärjel hävib osaliselt või täielikult orgaaniline aine metsas, samuti makro- ja mikrofauna,

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun