laboratooriumis olevast kindla kontsentratsiooniga lahusest (tavaliselt etaanhape või metaanhape) selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahjendused küsida praktikumi juhendajalt. Teoreetilised põhjendused, valemid. Elektrolüüdilahused käituvad vastavalt Ohmi seadusele, mille järgi elektrivoolu tugevus I (A) on võrdeline rakendatud pingega U (V) ja pöördvõrdeline takistusega R (). Takistuse pöördväärtust nimetatakse elektrijuhtivuseks L (S). I = U / R = LU Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S Koefitsient ( cm) on lahuse eritakistus, tema pöördväärtus on lahuse erijuhtivus (S/m, S/cm). Erijuhtivus iseloomustab kvantitatiivselt materjali võimet juhtida elektrivoolu ja sõltub temperatuurist, mitte aga materjali geomeetriast või mõõtmetest. 1 1 K = = = R S R
elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Elektrijuhtivus elektrolüütide lahustes Elektrolüüdilahused käituvad vastavalt Ohmi seadusele, mille järgi elektrivoolu tugevus I (A) on võrdeline rakendatud pingega U (V) ja pöördvõrdeline takistusega R (). Takistuse pöördväärtust nimetatakse elektrijuhtivuseks L (S). I = U / R = LU Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S Koefitsient ( cm) on lahuse eritakistus, tema pöördväärtus on lahuse erijuhtivus (S/m, S/cm). Erijuhtivus iseloomustab kvantitatiivselt materjali võimet juhtida elektrivoolu ja sõltub temperatuurist, mitte aga materjali geomeetriast või mõõtmetest. 1 1 K = = = R S R
2 elektritakistuseks. R = S 4 Juhtme takistus on 1 kui 1v pinge juhul juhet läbib vool 1 a. Juhi eritakistuseks nim. antud ainest ühe meetri pikkuse ja 1 mm 2 ristlõikepindalaga juhi takistust 20*C juures. 11 Elektritakistuse pöördväärtust nim. elektrijuhtivuseks. G = = 1S (siimens) R 1 1 m Eritakistuse pöördväärtust nim erijuhtivuseks = * mm 2 (Gamma) 11. Elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 1 Temperatuuri mõju takistusele iseloomustab takistuse temp. Tegur (alfa) = K = K
Andmed I=5A Lahendus Q=N*L-N= 1/E T=1min=60s Et i= 1/t Q=1*T E= 1,6*10 -19 C N=? N=187,5*10 5.Ohmi seadus vooluringi osale Uurinud ainete elektrihuhtivust , avastas saksa kooliõpetaja ja füüsik Georg Simon Ohm (1787- 1854)1826.a elektrivoolu ühe põhiseadustest : Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G U Võrdetegurit G selles seoses nimetas Ohm aine elektrijuhtivuseks . Kaasajal eelistatakse juhtivuse asemel suurust , mis on juhtivuse pöördsuurus 1 / G) . Seda suurust nimetatakse elektriliseks takistuseks R=1/G; G =1/R . Tulenevalt sellest sõnastatakse Ohmi järgmiselt : vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus on võrdeline sellel osale rakendatud pingegea pöördvõrdeline sama osa takistusega . I=U/R Kus I(A) vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus U(V) pinge vooluringi üksikosa ptstel (pinge on
36. Temperatuuri üle 105 C algab puidu termiline lagunemine. Kui kuumus ületab 205 C, siis tekib süttimisallika läheduses leek. Süttimisaega mõjutavad tegurid : · Soojuse kestus · Proovikeha suurus · Tihedus ja soojusjuhtivus (mida tihedam, seda pikem süttimisaeg) · Niiskussisaldus 37. Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Temperatuuri tõusul ning puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nim. Materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. 38. Helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub : · Elastsusmoodulist ja tihedusest · Puidu kiudude suunast (kiiremini kiudude suunas, aeglasem tanentsiaal) · Puuliigist; temperatuuri tõus takistab ja niiskussisalduse kasv aeglustab 39. Puidu resonantsi omaduseks nim. Omadust tugevdada häält või heli, ilma hääletooni muutmata
· Mn mangaan suurendab elastsust, kulumiskindlust ja kõvadust. · Si räni parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust. · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust. · Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust. · Al alumiinium suurendab kuumuskindlust, vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 2. Materjalide omadused · Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. · Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus.
osakesed. Heljuvad osakesed võivad olla näiteks uhtliiv ja vetikad. Vee värvus on enamasti vähe intensiivne ja varieerub rohekaskollasest kollakasroheliseni. Harva on vesi erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007). 4.2. Erijuhtivus Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus. Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott, Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused. Nende andmete põhjal jääb elektrijuhtivus mõnikord alla 165S/cm, kuid võib küündida isegi üle 400 S/cm (http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf).
Mustad ja värvilised metallid Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ning värvilisteks metallideks. Omadused Materjali tihedus Tiheduseks nimetatakse antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) Materjali sulamistemperatuur Sulamis temperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus
Pinnaeritakistuse pöördväärtus on pinnaerijuhtivus 3.7.2. Gaaside elektrijuhtivus Laengukandjate kontsentratsioon gaasides on tavaoludes väga väike, sest nad saavad tekkida ainult ionisatsiooni tagajärjel. Nõrgad elektriväljad (ligikaudu kuni 5 -10 kV/cm) ei ioniseeri. Ioniseerivateks allikateks on välised mõjurid: röntgenkiirgus, UV kiirgus, kosmilised kiired ja osakesed, radioaktiivsus jms. Nende mõjul tekkivat elektrijuhtivust nimetatakse vahendatud e sõltuvaks elektrijuhtivuseks. Õhus võib laengukandjate kontsentratsioon olla suurusjärgus 300 – 500 ioonipaari/cm3. Sõltuva elektrijuhtivuse piirkonnas sõltub voolutugevus rakendatud pingest Pingevahemikus Uk kuni Ukr viiakse kõik välisionisaatorite mõjul tekkinud vabad laengukandjad elektroodidele ja vool ei saa kasvada. Pingel Ukr algab gaasis põrkeionisatsioon ja vool kasvab läbilöögini. Nõrkades elektriväljades
25. Metallilisel sidemel paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Väliskihi elektroonid hakkavad kiiresti liikuma ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli. Elektroongaas. 26. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide või molekulide osade vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga ning seetõttu on tal positiivne osalaeng. Kordamisküsimused Keemia III 1. Elektrijuhtivuseks nimetatakse aine või materjali või keha võimet võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel. 2. Elektrijuhtivuse liigid on: elektronjuhtivus, näiteks metallides; elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides; ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides; elektron-ioonjuhtivus, näiteks plasmas. Neid liigitatakse. Laengukandjate loomuse järgi eristatakse. 3. Missuguseid suuruseid seob Ohm'i seadus omavahel?
Elektritakistus iseloomustab elektrit juhtiva materjali elektrivoolu takistust. Eritakistuse mõõduühikuks SI- süsteemis on m. · Absoluutselt kuiva puidu elektritakistus 15°C juures on 1,6 × 1014 m. · Puidul niiskusküllastuspunktis 1 × 105 m. Tangentsiaalses voolusuunas on takistuse väärtused kuni poole võrra väiksemad kui ristikiudu kulgevale voolusuunale. Temperatuuri tõusul ja ka puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Elektrijuhtivuseks nimetatakse materjali võimet juhtida voolu mis on pöördvõrdeline tema elektrilise takistusega. Puidu akustilised omadused: helijuhtivus heli läbilaskvus resonants Helijuhtivus: Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimise kiirusega [m/s]. Sõltub: elastsusmoodulist ja tihedusest puidu kiudude suunast, kõige kiiremini levib heli puidu kiudude suunas, aeglasemalt radiaal- ja kõige aeglasemalt tangentsiaal suunas
*sügispuitu > 30% *aastarõngad ühtlased *klaveri puhul sügispuitu > 20% *riketeta Parimad kuusk, mis kasvanud loodusliku tekkega puistul nt Kesk- Alpides ja Baieri metsades, kaukaasia-nulg, siberi-seeder. Viiuli tootmiseks soovitatakse mägivahtra puitu (Berg-Ahorn'i). Puhkpillide jaoks ,nagu flööt ja klarnet, eebenipuu taolist grenadilli puitu Ida- Aafrikast. Puidu elektrilised omadused Elektrijuhtivuseks nim materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline elektritakistusega. Kuiva puitu iseloomustab väga väike elektritakistus, peaaegu võrdeline elektriisolatsiooni materjalidega. Niiskuse suurenedes suureneb elektrijuhtivus. Õhukuiv puit on pooljuht. Kiudude küllastuspunktist kõrgema niiskussisaldusega puit juhib elektrit e tekib vee-elektrijuhtivus. Temperatuuri tõustes väheneb mahutakistus ja mida väiksem on W, seda rohkem mõjutab elektrijuhtivust
. Parimad soojusjuhid on hõbe, vask, alumiinium. Kõikide metallide soojusjuhtivus väheneb temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri langemisel. Soojusmahtuvus Metalli võimet neelata soojust nimetatakse soojusmahtuvuseks. Erisoojusmahtuvust iseloomustatakse soojushulgaga, mida on vaja 1kg metalli temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse metallide võimet juhtida elektrivoolu. Metallide elektrijuhtivus on erinev, parimad juhid on need metallid, mis osutavad elektrivoolule väikest takistust. Eritakistus on 1mm2 ristlõikepindalaga ja 1m pikkuse juhtme takistus oomides. Paremad elektrijuhid on vask ja alumiinium. Metallide elektrijuhtivus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb temperatuuri langemisel. Elektritakistus läheneb nullile kui metalle jahutada temperatuurini, mis läheneb absoluutsele nullile
· volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus
· volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus
annaabi.ee 
