fluktuatsioonide silumiseks selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub, reguleerimisreservide suurendamine tõstab kulusid süsteemis; elektrituulikute võimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilkütuseid kasutavate jaamadega suurendab keskkonnasaastet; raskused elektrituulikute elektromagnetilisel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised, flikker, harmoonikud); elektrituulikute nimivõimsuse madal kasutusmäär võrreldes teiste elektrijaamadega - Eesti oludes jääb üldjuhul alla 30 %; suured kapitali erikulud (kr/kW); peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali
3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine Ø Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku Energeetika tulevik... Mis on päikesepatarei ehk Päikesekollektor? Ø Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks Ø Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides Ø Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal Ø Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades Ø Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks Ø
onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest. Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega
Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. 2.Elektrienergia ülekanne ja selle jaotamine: Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga
Toorium on neli korda levinum maakoores kui uraan. Maakoores peaks olema piisavalt tooriumi, et täita praegust energia vajadust tuhandeteks aastateks. 7 KOKKUVÕTE Tuumaelektrijaamad on veel lapsekingades, aga kunagi kui tuumaenergia edasi areneb usun, et see muutub fossiilkütusetele heaks alternatiiviks. Kõige rohkem potentsiaali näen ma termotuumaelektrijaamades, sest nendega ei kaasne nii suurel hulgal radioaktiivseid jäätmeid kui tuumalõhustumise elektrijaamadega. 8 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Tuumaenergia https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia [20.05.2017] Nuclear power plant https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power_plant#History [20.05.2017] Gammakiirgus https://et.wikipedia.org/wiki/Gammakiirgus [20.05.2017] Tuumareaktor https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktor [20.05.2017] 9
pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb energiasaak märksa väiksemaks. Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta.
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida päikese järgimisseadet, mis liigutab moodulit vastavalt päikese liikumisele. Selline lisaseade suurendab paneeli tootlikust kuni 60%. Päikeseenergia on levinud piirkondades, kus on aastaringselt palju päikest. Palju kasutatakse seda näiteks USAs või Hispaanias. 1.3.1PÄIKESEPANEELID EESTIS
transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu. 5 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Süsteemi osade ja elementide vahel on tihe side. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV). Põhivõrgust saavad toite suuremad ja võimsamad elektritarbijad ning keskpinge 6 – 35 kV jaotusvõrgud, mis alajaamade kaudu varustavad elektritarbijaid enamasti 400 V madalpingel
Sellega olid tema eksperimendid Colorado Springsis lõppenud, sest keegi polnud nõus talle ka raske raha eest enam elektrit andma. Eksperimentidest jäi järele välgu maailmarekord (42 meetrit), mis oli inimese poolt loodud ning teadmine, et põhimõtteliselt võib laine amplituudi veelgi tõsta. (Jüri Krustok, 1996) Joonis 1. Tesla laboris 4.3 Veel ideid 1900. aastal avaldas Tesla ajakirjas ,,Century Magazine" arvamust, et on täiesti reaalne katta maakera ainult mõningate suurte elektrijaamadega, mis oleksid suunanud oma energia otse maasse ning mille töö olnuks sünkroniseeritud nii, et maakera sisemised võnkumised oleks saanud neilt kõigilt toidet. See mõte aga rakendust ei leidnud, kuna keegi ei olnud nõus seda rahastama. Temalt pärineb ka idee ülemaailmse kommunikatsioonivõrgu loomiseks, mida mööda oleksid ühenduses kõik kontorid üle ilma ja mida võiks kasutada ka dokumentide ja piltide traadita ülekandeks - sisuliselt juhtmeteta Internet. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998)
tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutataud CO2 hulgaga. Arvestades emissioone kilovatt-tunni kohta, toovad mitmed elutsükli analüüsid tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuuleenergia, vahel paralleele. 2001 aastal koostatud Van Leeuweni ja Smith'i uuringu kohaselt võivad olenevalt uraani maagi kättesaadavusest tuumajaama elu jooksul atmosfääri paisatud CO2 emissioonid ulatuda 20-st kuni 120% kilovatt-tunni kohta, võrrelduna maagaasi kasutavate elektrijaamadega. Maailma Tuuma Assotsatsioon (World Nuclear Association) lükkas need väited hiljem ümber. Keskonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka
elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Kuid tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmete ning tuulikute tekkivate jäätmetega.
elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Kuid tuleb arvestada tuulikute tootmisel tekkivate heitmete ning tuulikute tekkivate jäätmetega.
Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks.Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel.Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida päikese järgimisseadet, mis liigutab moodulit vastavalt päikese liikumisele. Selline lisaseade suurendab paneeli tootlikust kuni 60%. Päikeseenergia on levinud piirkondades, kus on aastaringselt palju päikest. Palju kasutatakse seda näiteks USAs või Hispaanias. 8
töötajate väljaõpe täna kehtivate ja vajaminevate oskuste tasandil. Töötukassa saab omalt poolt partnereid igakülgselt toetada vabade töökohtade täitmisel ning võimaldada tööandjatel oma ettevõttes töötamise võimalusi meie klientidele tutvustada. Meie eesmärk on jõuda koostöölepeteni kõigi põhivaldkondade suurte ettevõtetega. Praeguseks oleme koostöölepped sõlminud AS G4S-iga, AS ISS Eestiga, Rakvere Lihakombinaat/Tallegg/EKSEKO-ga, AS EE Narva Elektrijaamadega, AS Hoolekandeteenustega, AS Sanatoorium Tervisega ja OÜ Kontaktikeskusega. Suurprojektide toetus (Swedbank) Toetame tugevate ja elujõuliste organisatsioonide algatusi. Toetame organisatsioone, kes on oma ala tipptegijad Eestis ning kelle tegevus on laiapõhjaline ja üle-eestiline ning ettevõtmised pakuvad paljudele huvi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toetus on suunatud väga konkreetsele algatusele, mis langevad kokku meie väärtustega. Nii
võivad energiat koguda nii selge kui ka pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb energiasaak märksa väiksemaks. Tänapäevane silikoon-päikesepaneel kasuteguriga juba 10%, valmistati esmakordselt 1956 a. Esimesed 108 päikesepaneeli lennutati kosmosesse 1958 aastal. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Päikesepaneelid soojatootmiseks on oluline osa selle energialiigi kasutamise võimalustest. Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta.
kulutatud CO2 hulgaga. Arvestades emissioone kilovatt-tunni kohta, toovad mitmed elutsükli analüüsid tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuuleenergia, vahel paralleele. 2001 aastal koostatud Van Leeuweni ja Smith'i uuringu kohaselt võivad olenevalt uraani maagi kättesaadavusest tuumajaama elu jooksul atmosfääri paisatud CO2 emissioonid ulatuda 20-st kuni 120% kilovatt-tunni kohta, võrrelduna maagaasi kasutavate elektrijaamadega. Maailma Tuuma Assotsatsioon (World Nuclear Association) lükkas need väited hiljem ümber. Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi. Jõgedest võetakse vesi ning oma funktsiooni täitnud siis juba soe vesi juhitakse tagasi jõkke, juhul kui see radioaktiivne pole. Väljalastava vee temperatuur ei tohi ka liiga suur olla, vastasel
töökorrast välja. Kiievi võrgustiku-kontroller nõudis et edasisest jõulangusest tuleks otsekohe teatada, ning seejärel test edasi lükata, kuna elektrit oli vaja et õhtust nõudlust täita. Tuumajaama direktor nõustus sellega, ning lükkas testi edasi. Ohutuse-test jäeti siis õhtu-vahetuse meeste kätte, kes saadeti neljanda reaktori kallale töötama, ööläbi järgmise hommikuni. Sellel meeskonnal ei olnud peaaegu tuuma-elektrijaamadega mingisugust kogemust, kuna enamused neist tiriti sinna süsiniku jõul toimivatest energiajaamadest, ning Anatoly Dytalov, juht-inseneril oli ainult kogemusi tuumareaktorite paigaldamisega allveelaevades. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi kontroller reaktori väljalülitamisel jätkuda. Neljanda reaktori jõud langetati tavalise 3.2 GW pealt 0-7-1.0 GW peale, et teha testi madalama jõu nõudluse peal.
ETS määrab, kui palju iga riik ja tööstusettevõte võib paisata õhku kasvuhoone heitgaase. Kui tööstused toodavad gaase rohkem, peavad nad selle eest maksma, kui vähem, võivad nad oma kasutamata kvoodi maha müüa. See saadab investoritele selge signaali: kliimamuutuse hind, mille hetkel ühiskond kinni maksab, nihkub üha enam saastajale. [4] Tuuleenergeetikal on palju keskkonnaalaseid eeliseid. Võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega pakub tuuleenergia täiendavaid keskkonnaalaseid eeliseid – puuduvad NO x- heitmeid (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist); puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja), ning osakesed, millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; käitamise ajal ei kasutata vett; kütuse kaevandamine
võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele. ETS määrab, kui palju iga riik ja tööstusettevõte võib paisata õhku kasvuhoone heitgaase. Kui tööstused toodavad gaase rohkem, peavad nad selle eest maksma, kui vähem, võivad nad oma kasutamata kvoodi maha müüa. See saadab investoritele selge signaali: kliimamuutuse hind, mille hetkel ühiskond kinni maksab, nihkub üha enam saastajale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eeliseid Võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega pakub tuuleenergia täiendavaid keskkonnaalaseid eeliseid, nagu näiteks: · puuduvad NOx-heitmeid (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist); · puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja), ning osakesed, millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; · käitamise ajal ei kasutata vett; · kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. PILET nr. 23
annaabi.ee 
