Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elekter". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elektrivool, voolutugevus, alalisvool, ioonid, elektrilaeng, vahelduvvool, kandjaid, vabadele, elektrijõud, toimeteks, soojuslik, tavalistes, ajaga, teisendamine, akud, patareid, vaheldusvoolElektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine.
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud)
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed.
KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse soojushulgaga, mis eraldub kütuse ühikulise massi täielikul põlemisel. Kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (siseenergia hulk) on võrdeline kütuse massiga ja oleneb kütusest. Q=qm - sulamissoojus 1 J Q=Km kg Q sojushulk 1J m aine mass 1kg 12. Mis on elektrivool? ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: · On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; · Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli.
Elektrivool. Elektrivoolu suund Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui aines on vabu laengukandjaid ja neile mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vabad elektronid metallides; Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes; Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes. Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter
1. Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks?
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osaksete suunatud liikumist. 2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9
Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis.
liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9. Millist elektrivoolu toimet kasutad kõige sagedamini?too näide. Soojusliku toimet
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid).
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või
ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti ELEKTER ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. 1. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. · Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t
Elektrivool. A-POOL. 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Juhis vib tekkida elektrivool. Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu? Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. Tmba ring mber ige vastuse jrjenumbrile. Elektroltide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektroldi molekulid 2) elektronid 3) elektroldi lahustumisel tekkinud ioonid ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema tidetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud 5. Kirjuta tabelis esimesse veergu elektrivoolu tomed. Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast vi mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(millest sõltub ka ilme kui kuju),aineosakesed paikenvad seal korrapäraselt,moodustades kristallvõrekuju. Sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid,mis on tekkinud aatomitest. Seal liiguvad ka vabad elektronid. Vabade elektronide suunatud liikumine metallides on seega vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis Voolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil.
laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. (Elektroskoobi kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutatada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja ostui omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis ostui otsad tõukuvad vardast eemale.) 5. Mis on elektrijõud? Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega laetud kehad üksteist mõjutavad. 6. Millest sõltub elektrijõu suurus? Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest, mida suurem laeng seda suurem jõud, ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem kaugus seda väiksem jõud. 7. Mis on juht? Nimeta 3 juhti. Ained, mida mööda liiguvad elektrilaengud nietatakse juhtideks: metallid, kuld, hõbe, vask, alumiinium, meie ise, Maa. 8. Mis on dielektrik? Nimeta 3.
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset
Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahuses Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes
1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N:
Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks
pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur 9∗109 ( N∗m 2 ) C2 Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline l pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R=ρ ρ- S eritakistus Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud Q= I 2 *R*t soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga.
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.)
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Kordamisküsimused Õpik lk.26-60 1.Mille poolest erinevad ja sarnanevad aku ja patarei? patareisi ei saa laadida,akusi saab laadida.Mõlemad omandavad alalis voolu. 2.Mida on vaja et tekiks elektrivool? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma 3. Milline on elektrivoolu tegelik suund metallides? elektrivoolu liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. 4.Kirjelda vahelduvvoolu! vahelduvvool-voolu suund ja tugevus muutuvad ajas perjoodiliselt. 5.Milliste laetud osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine 6
Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega
energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse-
1.Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega
annaabi.ee 
