tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena: "Sest sealpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi..." ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Lüürika traagilisus · Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga.
Teosed ,,kojutulek", virsikuõie allikas" Wang Wei 8 saj hiina poeet, tuntud ka buddah poeet. Tangi dünastia poeet, riigimees, muusik ja maailija. Tuntud oma nelikvärsi poolest, kus tavaliselt on põhitemaatikaks inimese olemasolu, udu, vesi ja rahu. Li Bai (Li Bo) hiina luuletaja, 8 saj. tema luules kajastus inimese ja looduse ühtsus, kuuletumine kõiksuse eluhingusele (taoism). Filosoofiline olemisrõõm ja ilu ülistamine, filosoofilised eleegilised mõtisklused. Du Fu hiina luuletaja, 8 saj. konfutsianistlik elutunnetus, pessimism, ühiskonna kõlblusetus (Tangi dünastia õudusi), rahulik loodusluule Bai Juyi (Bo Juyi) hiina luuletaja 8-9 saj. intiimne mõtteluule, lihtsus, elulähedus. Luuletused ,, Laul lõputust laulust ", ,, Lauto laul " Guan Hanjing Luo Guanzhong Wu Cheng'en teosed Sishu "nelikraamat" (tekstid, millest see koosneb) mille koostas Zhu Xi 2-3.saj Vesteid ja vestlusi (Lunyu); Mengzi (Mencius);
sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929
Hispaaniani. Kaks ajastut triloogia: ,,Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzest" - 20. sajandi näitlejad Londonis ja 15. sajandil sama asi Itaalias. ,,Lohe hambad". Noor pagulaskirjanik loeb isa käsikirja nii 16. sajandil Itaalias/Madalmaades kui 1949 Prantsusmaal. ,,Kahekordne mäng". I maailmasõja järgne Taani ja 17. sajandi Ungari. Kuritegu ja selle uurimine. 1972 luulekogu ,,Inimese teekond". Kogu jaguneb viieks tsükliks, mille läbiv teema on elu põhiväärtused. Igatsuslik-eleegilised luuletused. Filosoofiline luule. Traagiline maailmapilt. Pilet 17: Vabalt valitud Karl Ristikivi teose analüüs Pilet 18: Siuru ja Noor-Eesti tegevus ja tähtsus Eesti kultuuriloos Noor-Eesti rühmitus. Nimi sellest, et Soomes oli Noor-Soome ning Kuressaares oli Noor Eestlane (almanahh). Tekkis Tsaari-Venemaa riiki kuuluvas Eestis. Liikumise eesotsas oli Tartu põhilised gümnaasiumid, ülikool. Noor-Eestiga olid eelkõige seotud gümnasistid. Näiteks oli üks
Thomas Gray mänginud 18. sajandi inglise kultuuris olulist rolli. Oli luuletaja ja üks esimesi Euroopa ajaloolasi (ajalugu praegusel kujul tekkis 18. sajandil). Oli tööl ülikooli juures ja uuris keskaega. Avastas ka ühe keskaegse teose võltsingu. Muude luuletuste seas on tal ka üks kuulus luuletus ,,eleegia maakalmistul", kus ta räägiib oma tunnetest kalmistul jalutades. Ta räägib maailma kaduvusest ja selle paratamatusest. Tema meeleolud on eleegilised ehk mõõdukalt nukrad, siis üks teine kalmistuluuletaja Edward Young on juba sünge ja mässumeelne. Ka romantismis on kaks suunda: eleegiline ja maailmakorralduse vastu mässav suund. Edward young kirjutas teose ,,öised mõtted". Inglise luules on veel üks autor ehk James Thomson, kelle teos ,,aastaajad" tõlgitakse kiiresti mitmetesse keeltesse. See on üle hulga aja jälle tähelepanu loodusele, sest sellele eelnenud klassitsistlik kultuur oli olnud linnakultuur.
Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees. Üsna tugev vihjelisus, mis nõuab mingil määral konteksti tundmist. Luuletus läheb liikvele 1941. a küüditamisest. Isamaalisus on kuidagi üldinimliku haardega ühendatud. Mis on underlikkus?
70/80ndate eristamine ebamäärane, kuid võimalik. Võib öelda, et sel ajal 60ndatelik radikaalsus väheneb, aluspõhi on olemas, ka teravus järkub, kuid tekstilist ekperimenteerimist on vähe. Teine asi on see, et hakkab tulema vanainimese nostalgiat. Hakkab kogudesse tulema rohkem ka juhuluulet (mitte tingimata juhuslikku luulet, vaid mingiteks sündmusteks/tähtpäevadeks/väliste märgiliste asjadega seotud luule sünnipäevaluule, eleegilised pühendused kaasaliikujatele ja kirjanikele nende surmaga seoses). Samas näeme ka seda, et juhuluulet on a ühte-teise puhul ka varasemas luules. Kristliku põhjaga religioosne luule on olulisem ja kaheks viimases uudiskogus hakkab välja tulema ka sünteesiv alge ja just see religioossus. Ta seos erinevaid teemapilt ja on suur osakaal isamaaluule, aga see võib hakata kokku sulama nt armastusluulega, religioossete
Koidula ja Kreutzwald olid tihedas kirjavahetuses. „Kalevipoja“ põhiidee: muistse priiuseaja ja orjaaja vastandus, uue priiuse tulek. Seda ilmestab nt Koidula luuletus „Mõtted Toomemäel“. Siin ei ilmne ülimat optimismi (vrd romantistlik luule), vaid pigem realism, mille abil jõutakse Eesti probleemile lähemale. Luuletused ehitatakse üles matmise motiivile, mille tuntuim näide on luuletus „Mu isamaa nad olid matnud“. 2) ISAMAASEOTUSE LÜÜRIKA Eleegilised luuletused, mis on kurbusest ja igatsusest vabad. Iseloomulik on luuletaja ja isamaa ühtekuuluvus. See motiiv on saksa romantilises luules populaarne: seal käsitleti kodumaad kui venda, kodumaa isikustatakse. Luuletusi saadab kõrgretooriline ja kõikehõlmav paatos (taevavõlvid, kuu ja tähed – st kogu kõiksus on mängu pandud ja kogu kõiksus sisaldab üht sõna Eestimaa). Isamaajuured on peidus inimese südames – Koidula luules esineb sõnapaar süda = isamaa
annaabi.ee 
