J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) · "Valitud luuletused" (1949) · "Teosed" (1954, 1956) · "Rukkivihud rehe all" (1964) · "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa
Maltsvet" (19051908) "Jutustused" (1913) "Mäeküla piimamees" (1916) "Tabamata ime" (1912) "Pisuhänd" (1913) "Side" (1917) "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) jutustus "Jobu" 3. Juhan Liiv: Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Raamatud: "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Üks märtsihommik udune Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele käib metsapalistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga.
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liiv 18 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema.
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964)
vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Näiteks: ,,Vana ema sügise", ,,Sügise tuul", ,,Lehed lang'sid", ,,Mets" 2. Isamaa lüürika- Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele") 3. Autobiograafilised elleegiad- Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Liivi autobiograafiline luule on väga süngetooniline. Sisse on kirjutatud ka eluhädad ja mured. Autor tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused
annaabi.ee 
