või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini
Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on
vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil.
Paraneb ka naha võime niiskust siduda ning hapnikku omastada (www.epl.ee); · B-grupi vitamiine - osalevad süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses reguleerijatena. Nende vaegusel vohab tselluliit (www.epl.ee); · õunhapet - see õrn, kuid efektiivne hape koorib nahka ning soodustab rakkude uuenemist (www.sundari.ee); · oblikhapet - soodustab rasvarakkude metabolismi - "sulatab" rasvu (www.metsamoor.ee). Naha noorus sõltub kollageenist ja elastiinist. Kollageen moodustab naha struktuuri, elastiin on sidekoe koostisosa, mis tagab naha elastsuse. Vabade radikaalide kahjustuste tõttu ja vananedes hakkab nahk elastsust kaotama. Selle vastu on abi antioksüdantidest, mida roheline tee rohkelt sisaldab. ( www.toidutare.ee) Lisaks puhastab rohelise tee ekstrakt poore ja mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka biokeemiliselt, leevendab naha kuivust, parandab mikrotsirkulatsiooni kudedes,
Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist Kollageeni kiud - kõige levinumad kiud,diameeter 2-10µm ,AH moodustavad tropokollageeni(need omakorda seotakse proteoglükaanidega fibrillideks ja lõpuks moodustuvad kiud), ei veni aga painduvad. Retikulaaarsed kiud – argürofiilsed,kollageenist,väga peenikesed – diameeter 0,5-2µm , moodustavad tiheda võrgustiku.
Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse.
regulaarne kehaline aktiivsus ja sportlik treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste
tüvirakkudest. Diferentseerunud fibroblastid on 40-50 µm, haralised ja ümara tuumaga. Tuumamembraan on sile, 1-2 tuumakest. rER ja Golgi on hästi arenenud. Mitokondrid ja lüsosoomid on välja kujunenud mõõdukalt. Lõplikult diferentseerunud fibrotsüüdid on va4iksema diameetriga, haralised ja käävja kujuga. Organellid on redutseerunud. Paiknevad sidekoes kollageensete kiudude ümber või nende läheduses. 5. Elastsete kiudude ehitus Elastsed kiud on põhiliselt elastiinist. Ebaühtlase jämedusega, hargnevad, moodustavad niitjaid struktuure. Mehaaniline vastupidavus väiksem, kui kollageensetel, kuid suuresti venitatavad. Elastiini toodetakse fibroblastides, kui monteeritakse rakuväliselt. EM – elastse kiu keskel paikeb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid, perioodilisus puudub. 6. Oligodendrotsüütide ehitus ja funktsioon Oligodendrotsüüdid on kõige arvukam gliiarakkude rühm. Neil on suhteliselt vähe lühikesi jätkeid.
Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3. Lihaskude arendab kehastruktuuride liikumiseks vajaliku füüsilise jõu ning toodab kehasoojust. Lihaskude paneb keha liikuma, säilitab kehaasendit ning toodab soojust. Lihaskoe tüübid: Skeleti- ehk vöötlihaskude kinnitub luudele skeletil, skeletilihaste kokkutõmbed ja
annaabi.ee 
