erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.). Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise
Allergia ära hoidmiseks tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega ning ei tohiks kasutada kergekäeliselt ravimeid. Ravi Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid, toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaidada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravlmitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Allergiaravimeid: 1. Dimedrol 2. Suprastin 3. Tavegyl 4. Pipolfen (http://www.kliinikum
on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.).(1) Elamistolmud Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe. Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. Sellised tingimused on sageli just vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad
teaks oma haiguse olemust, võimalusel ka allergeeni, võimalikke ohtusid, ravimite toimet ning kõrvaltoimeid.Allergiahaige peab oma elureziimi ja raviplaani koostama koos arstiga (allergoloogiga). Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid, toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma
Sellest tulenevalt on ka allergia ravis erinevaid võimalusi. Oluline on, et haige teaks oma haiguse olemust, võimalusel ka allergeeni, võimalikke ohtusid, ravimite toimet ning kõrvaltoimeid. Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid, toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaidada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse. 2
· ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba; · ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit, parem, kui neid seal polekski; · kasuta pestavaid tihedast materjalist madratsikatteid; 3 · vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60° -ses vees;
· laboratoorsed analüüsid Veres ja rögas võib eosinofiilide hulk olla suurenenud. Spetsiifilise IgE määramist verest kasutatakse siis, kui nahateste pole võimalik teha; · radioloogilised uuringud Kopsude röntgenülesvõte. Astmaatikutel leid tavaliselt normaalne. Ninakõrvalkoobaste uuring- või ultraheliuuring tehakse kauakestva köha korral, kahtlustades sinuiiti mida astmaatikutel esineb sageli; · Pricki nahatestid Tehakase elamutolmu- või loomakarvaallergia kahtlusel; · provokatsioonitestid Tehakse erialakliinikus. (Üldarsti 1999) 2.7. Ravi Astma ravimisel kasutatakse peamiselt kahte ravimite rühma: hingamisteede põletiku vastased ravimid ja bronhilõõgastid ehk hingamisteid avavad ravimid. Kasutatakse ka kombinatsioonravi. Ravimite manustamiseks kasutatakse inhalaatoreid. (Kopsuliit.ee) Põletikuvastase ravi korral inhaleeritakse enim hormoonravimed ja antileukotrieene
Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni jaoks
Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. toimel. Elamutolmu lestad - on mikroskoopilised putukad, · Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. · sagedasti vanemates ahiküttega majades. · Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt.
annaabi.ee 
