Tänase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest nõukogude võimu ajal muudeti selles piirkonnas keskonda tundmatuseni. Lasnamäe linnaosa loodi 1. Septembril 1993, kus on kokku 17 asumit: Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinn, Pae, Kurepõllu, Päevalja, Laagna, Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi, Seli ja osaliselt Iru asum. 1970-ndate lõpul alustati suurelamute ehitust. Paljusid algselt plaanitud elamurajoone siiski valmis ei ehitatud, mis tõttu on endiselt Lasnamäel palju tühja reservmaad.
Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks, kasutas ära sõjajärgsete kaupade puudust teistes riikides müües neile varustust. Ja kuna Soome pidi maksam NSVL sõjahüvitist, sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid lihtsalt turustada saades vastu vajalikku toorainet(ehitati välja teedevõrk, viidi kõikjale elektriliinid, seati sisse tihe lennuliiklus, ehitati uusi elamurajoone, maalt koliti linnadesse) Majandusime- ime majandus elus kus Nt. Lä-Saksamaal tuli (võimule) sotsiaalse turumajanduse poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe (praktiliselt polnud), tõusis inimeste elatustase, riigis polnud
liiklemise ohutumaks. Kõikidele tänavatele on paigutatud ka tänavavalgustid, mis teevad liikumise õhtul veelgi ohutumaks. Kuna antud piirkonnas on kaks vahetänavat, sai piirkonna lihtsalt jagada kolmeks alaks: Rukki-Maisi vaheline ala, Maisi-Nisu vaheline ala ning Nisu-Veeriku vaheliseks alaks. Kõik kolm piirkonda on elamurajoonid ning vähese liiklusega. Suuremad tänavad, Ravila ja Tulbi, on tihedama liiklusega, sest need tänavad ühendavad elamurajoone ning autoliiklus on selle tõttu tihedam. Piirkonnas kasvab väga palju puid, mis annab sellele alale väga ilusa ilme ja mõningates hoovides on näha ka koeri. Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder. Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole
Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma
Lisaks toimetulekutoetusele vajavad elanikud ka muid sotsiaaltoetusi. 14 4. Elamuehitus Valdav osa elanikest elab eramajades ning suuremates asulates korterelamutes. Nõudlus uute ja üldse elamispindade järele on Värska vallas väga suur ning omavalitsus tegeleb aktiivselt uute elamurajoonide planeerimisega. Vallas on vajalik elamumaa ressurss on olemas, et ehitada uusi elamurajoone. Kuid vajadus uute elamispindade järele on suur, eeskätt noorte hulgas. Joonis 15 Kasutusse lubatud eluruumide pind Värska vallas pole uute elamute ehitust viimaste aastate jooksul toimunud. Kuna vald planeerib uusi elamurajoone, siis on tulevikus Värska vald vägagi atraktiivne elukohana. Seda soodustab ka turvaline ja meeldiva elukeskkonnaga piirkond. Vaja on luua ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks ja seeläbi noorte jäämine piirkonda, luues neile
selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti.
uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, mis lõid laiad võimalused ehituste püstitamises. Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans
pidi Lasnamäe piirkonnas tekkima Ida eeslinn, milles oli ette nähtud viie- ja üheksakorruseliste korterelamud jõukamatele kodanikele. Linnaossa pidid tulema Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist
Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] 19
Nii on ettevõtetel palju kliente. Seetõttu on taasiseseisvunud Eestis paremas olukorras suured linnad ja halvemas olukorras väiksemad linnad ja maapiirkonnad. Vaid suurte linnade läheduses asuvate väikelinnade ja maavaldade olukord on parem, sest nende elanikud saavad tööl käia suurtes linnades. Kõige paremas seisus on Tallinna ümbruse väikelinnad ja satelliitlinnad. Tallinna ümbrusesse on rajatud ka palju uusi elamurajoone, mis koosnevad peamiselt ühepereelamutest. Kui nõukogude perioodil ehitas riik peamiselt suuri paljukorterilisi paneelmaju ja inimesed ise ehitasid vähe, siis nüüd ei ehita riik enam üldse ning inimesed ehitavad omale väikeseid ühepereelamuid. Siiski on rahvaarv langenud peaaegu kõikides asulates. Selle põhjuseks on asjaolu, et sündide arv on Eestis kiiresti kahanenud, seda nii linnas kui maal. Tallinna ja Kirde-Eesti linnade rahvaarvu
lihtsamaidki arvutusi peast teha. Meenub väikese meenepoe keskealisest meesmüüja rõõmuhõise, et olen lausa matemaatik, kui olin peas kokku löönud summa paari postkaardi ja mõne meene eest ning ulatasin täpse rahasumma. Võib-olla tegi ta nalja, kuid suhteliselt kesisele arvutamisoskusele juhtis tähelepanu ka kohalikke olusid hästi tundev inimene. Elamurajoonid kõrgepingeliinide all Ootamatu ning harjumatu oli näha Portugalis maju ja lausa elamurajoone, mis asusid otse kõrgepingeliinide all. Meil sellist vaatepilti ei kohta. Ja kui Eestis viimistletakse keraamiliste plaatidega korterites-majades ainult sanitaarruume ja harvem ka köögi, esiku ning tehniliste ruumide põrandaid, siis Portugalis kasutatakse keraamilisi plaate päris tihti ka hoonete välisviimistlusel. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi glasuurplaatidega viimistletud tänapäevane individuaalelamu jättis väga mõnusa, sümpaatse ning kohalikku miljöösse sobiva mulje.
annaabi.ee 
