(m)-mass mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine (m0)-seisumass (v)- keha kiirus vaatleja suhtes (c) - apsoluutkiirus 8) Massi ja energia ekvivalentsi valem? E = mc2 ekvivalentsi energia (E) ja massi (m) valguse kiirus vaakumis (c2) 9) Seisu energia - Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10) Ülesanded 11) Omaajaks nimetatakse ajavahemikku kella suhtes, mis on liikumatu uuritava keha jaoks. 12) Ekvivalentsusprintsiip: inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed ja füüsikaliselt sama olemuslikud. 13) ÜRT põhivõrrand ja tähtede tähendused. G-einsteini tensor(16komponenti) kapa-võrdetegur T-mateeria impulsi tensor. Mõte: mateeria määrab aegruumi omadused. Valem: G=HT 14) Universum- on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aeg ruumi ja selles olevat. 15) Kosmoloogia- teadusharu, mis uurib universumit. 16) Põhjanaela kõrgus horisondist on ~58kraadi. Tallinnas ~60kraadi
Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsusteemides. Klassikaline relatiivsusprintsiip: kehade liikumise kirjeldamisel on koik inertsiaalsustee mid samavaarsed. Erirelatiivsusteooria printsiibid: 1. Erirelatiivsusprintsiip: loodusnahtuste kirjeldamisel on koik inertsiaalsusteemid samavaar sed. 2. Valguse kiirus on koigis inertsiaalsusteemides, suunast soltumata, Uldrelatiivsusteooria Uldrelatiivsusteooria printsiibid on uldrelatiivsusprintsiip ja ekvivalentsusprintsiip. Uldrelatiivsusprintsiip: koik taustsusteemid on samavaarsed. Ekvivalentsusprintsiip: keha osalemine gravitatsioonilises vastasmojus ja selle inertsus on ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis. Mass pohjustab aegruumi koverdumise, st gravitatsiooniline vastasmoju valjendub aegruumi koverdumises. Ruum ja aeg ei eksisteeri omaette, nad on seotud energiaga (aine ja valjaga). ASTRONOOMIA. KOSMOLOOGIA Paikesekiirguse komponendid: ? valguskiirgus, ? soojuskiirgus,
y = y z = z 3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saax kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad. Seega tuleb relativislikus aegruumis toimuvate sündmuste kirjeldamiseks sinna paigutada veel, lisaks koordinaatsüsteemile ,kellad ,mis kõik oleks sünkroniseeritud. ( ... midagi sellist maybe ) 4) Ekvivalentsusprintsiip? Üldrelatiivsusteooria on üles ehitatud ekvivalentsusprintiibist lähtudes. Nimelt ei ole mingit põhimõttelist vahet gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel. Näiteks tõusvas liftis ei saaa meie kuidagi eristada gravitatsioonijõudu inertsijõust. 5) Mida nimetatakse võnkumiseks? Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Mehaaniline võnkumine
eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22. Selgitage maksustamise kahe põhiprintsiibi: ekvivalentsusprintsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid.
sõltumatu allika kiirusest. Selle väärtus on universaalne konstant c, mis on antud maxwelli võrranditega. Järeldused: 1) erirelatiivsusteooriat kasutame tegelikult kõikjal, kus on tegemist elektromagnetismi nähtustega (kiirguse levik, valguse teke, peegeldumine jne.) 2) mehaanikas tuleb välja mõelda uus teisendus kiiruste liitmiseks ja koordinaatide teisendamiseks. Ekvivalentsusprintsiip - raske (graviteeruv) mass ja inertne mass on ekvivalentsed; pole mingit võimalust kindlaks teha, kas vaadeldav keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Ekvivalentsusprintsiibi ilminguks on kaaluta olek langevas liftis või ümber Maa tiirlevas kosmoselaevas -- mitte kummaski pole mitte mingite mõõtmistega võimalik kindlaks teha ei kiirenduse ega gravitatsioonivälja olemasolu. Kuidas seda matemaatiliselt väljendada, selles on küsimus. Einstein jt
• Juristid jäid sotsiaalsest arengust kõrvale. See lubas olla neil Europa õiguskorda stabiliseeriv element. • Uusi töö- ja sotsiaalõiguslikke seadusi lõid poliitikud, konservatiivses vormis, et tasandada liberaalse turumajanduse pahupoolt. • Sotsiaalkindlustus (pensionid, haigus-ja õnnetusjuhtumikindlustus, töökaitse) • Karl Binding (1841-1920) • Karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. • • Ekvivalentsusprintsiip (sarnased juhtumid, sarnased lahendused) • • Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole) • • Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest) • Lombroso • L´omo deliquente 1878 – kuritegevus on inimesel geenides, kurjategijat võib välimuse järgi ära tunda. • 19. sajandil juurdusid põhimõtted • nullum crimen sine lege • nulla poena sine lege
• ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus:
Proportsionaalne maks – maksu piirmäär jääb maksu aluse kasvades samaks. Progressiivne maks - maksu piirmäär kasvab maksu aluse suurenedes, Eestis. Probleem: ebaõiglane inimeste suhtes, kellel on kõikuv sissetulek. Regressiivne maks - maksu piirmäär maksu aluse suurenedes langeb. Joonis 14 Maksustamise printsiibid: 1) Kasusaamise printsiip ehk ekvivalentsusprintsiip – need, kes saavad riigi poolt pakutavatest teenustest rohkem kasu, peaksid maksma rohkem. Ekstreemse rakendamise versiooni pakkus välja Lindahl – igaüks maksab maksu vastavalt piirkasule, mis ta avalikust hüvest saab. Konstrueeritakse kollektiivse piirkasu kõver, leitakse, mis punktis see kõver lõikab piirkulu kõverat. Igaüks maksab maksu vastavalt oma piirkasule. Seda printsiipi kasutatakse sihtotstarbeliste maksude puhul.
Teiseltpoolt, kui eesmärgiks on madalad maksumäärad, siis tuleb kasutada võimalikult laia maksuobjekti. Maksusoodustused on üks põhilisi viise maksuobjekti kitsendamiseks. Maksuvaba miinimum on seadusega lubatud summa, mida on võimalik maha arvata maksustatavast tulust. Maksukrediit on maksuseadusega lubatud summa mahaarvamine maksust. Soodusmaksumääradega luuakse mitmesugustele tegevustele soodsamaid tingimusi. 48.Fiskaalsed ja mittefiskaalsed eesmärgid maksustamisel. 49.Ekvivalentsusprintsiip ja maksevimelisuse printsiip maksustamisel. Ekvivalentsuse printsiip Ekvivalentsus printsiibis väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Nii õigustab ekvivalentsuse printsiip maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma.
Malinvaud, Derze ja de la Valle Poussin arendasid välja tsentraalse oksjonipidaja mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus indiviidid võivad oma eelistused kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle kandma. *Avalike ettevõtete teooria lähtepunktideks on eelmainitud Wickselli ekvivalentsusprintsiip ja osaliselt ka neoklassikaline heaoluökonoomika. Avalike ettevõtete teoorias käsitletakse ka piirkulude reeglist kõrvale kaldumise mõjusid heaolule (kas hindade kõrvale kaldumine piirkuludest on üldse kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega?) *Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid edasi Buchanan ja Tullock. Nad töötasid nad välja kaheastmelise otsustusprotsessi – reeglite üle
annaabi.ee 
