2. põhiülesanne: jäigale kehale mõjuva jõusüsteemi tasakaalutingimuste määramine. Milleks on vaja jõusüsteeme taandada? Asi on selles, et jäigale kehale võib olla rakendatud kümneid, või isegi sadu jõudusid. Sellist jõusüsteemi on väga tülikas uurida ja lahendada. Seepärast võetaksegi kätte ja taandatakse jõusüsteem (kasutades selleks mingit valitud tsentrit) nii, et asendatakse esialgne keeruline jõusüsteem ekvivalentselt palju, palju lihtsamaga, seda on juba väga lihtne uurida. Ekvivalentne asendus tähendab seda, et uuel, palju lihtsamal jõusüsteemil on jäigale kehale täpselt sama mõju, mis esialgsel keerulisel süsteemil. Seega on jõusüsteemi taandamine lihtsamale kujule väga vajalik ja sageli esilekerkiv ülesanne. Järgmises lauses defineeritakse jõusüsteemi resultandi mõiste. Tuleb välja (nagu hiljem näeme), et
Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine vastumõju piki sama sirget. Sõnastada staatika V aksioom (jäiga keha aksioom). Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu, kui keha lugeda deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks. Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom). Iga seotud keha võib vaadata vaba kehana, kui jätta ära kõik sidemed ja asendada nende mõju ekvivalentselt sidemete reaktsioonijõududega. Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurk on jõuvektoritest koostatud hulknurk, mis moodustub kui vektorid panna järjest üksteise otsa. Peavektor (resultant) on hulknurga sulgeja. Tegemist on jõuvektorite liitmisega. Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduvaks jõusüsteemiks nimetatakse sellist jõusüsteemi, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.
4) 2r3 2 Nüüd võib asuda lahenduse põhiosa kallale: teha jõudude skeemi, kandes sinna ka vajalikud inertsjõudude peavektorid ja peamomendid. Kehade süsteemi puhul aga vaadatakse siin igat keha eraldi. I) Vaatame keha 1, lõigates nööri katki ja asendades selle mõju ekvivalentselt jõuga ( F1 ). z1 N1 a1 1 F1 1 y1 H1
0.851/10=8.51% võrra. See muudab kehal higi aurustumist suhteliselt vähe, seega, kuumatunne tuleb siiski veeaurust, mis kividega kokku puutudes kuumenes üle 100 °C. 41. Kui suur on füsioloogilise lahuse osmootne rõhk? Füsioloogiline on 0.9% soolalahus, kus on 0.9g soola 100g lahuses. 1kg=1ltr lahuses on 9g soola. NaCl molekulmass on 23+35=58g/mool. 9g moodustab 9/58=0.155M. Arvestades, et Na+ ja Cl- dissotsieeruvad täielikult, annab kumbki ioon eraldi osmootse rõhu, seega on lahus ekvivalentselt 0.31M. Toatemperatuuril on niisuguse lahuse osmootne rõhk 24*0.31=7.44atm ehk 0.754MPa. 42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus? Seesama rõhk kui rakk oleks maapinnal? 0.3M lahus põhjustab toatemperatuuril osmootse rõhu 0.3*24 = 8atm. Turgorrõhk oleks niisama suur kui rakk oleks maapinnal. Kui see on 10m kõrgusel, väheneb turgorrõhk vee üles-surumiseks vajaliku võrra, mis on umbes 1atm
tema uue rakenduspunkti suhtes.) Peavektor. ( ~F=~F`=~F - seda jõudu nimetatakse peavektoriks; Peavektor on jõusüsteemi invariant) Taandamistsenter. ( Valitud punkti O nimetatakse taandamistsentriks) Jõusüsteemi invariant. ( Jõusüsteemiga seotud suurusi, mis ei sõltu taandamistsentri valikust nimetatakse jõusüsteemi invariantideks). Staatika põhiteoreem (Teoreem: Suvalise jõusüsteemi saab tsentrisse taandamise teel asendada ekvivalentselt jõusüsteemiga, mis koosneb ühest jõust (süsteemi peavektor) ja ühest jõupaarist (mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga valitud taandamistsentri suhtes).) Tsentraaltelg. (Kui vaadeldava jõusüsteemi korral saab leida sirge, mille punktidesse taandamisel jõusüsteem omab lihtsamat kuju, sest seda sirget nimetatakse jõusüsteemi tsentraalteljeks.) 17. Hõõrdejõud. Liughõõre. (HHmax) Coulomb'i hõõrdeseadused (I. Hõõrdejõu
x = dx = 1 (x), x = dx = 2 (x), . . . , x = dx = n (x). Valemeid (6.11) ja (6.12) rakendades saame funktsiooni f tuletise jaoks j¨argmised seosed: df F dx F d1 F d2 F dn = + + + ... + dx x dx u1 dx u2 dx un dx F F d1 F d2 F dn = + + + ... + , x u1 dx u2 dx un dx ehk ekvivalentselt dz z z du1 z du2 z dun = + + + ... + (6.13) dx x u1 dx u2 dx un dx v~ oi dz z z z z = + u1 + u2 + . . . + u . (6.14) dx x u1 u2 un n 16) Tuletada ilmutamata funktsiooni tuletise arvutamise valem. Ilmutamata funktsiooni tuletise valem
kinkimine, surmainstinkt, anagramm. 3 erinevat simulatsiooni korda (surma väljatõrjumise sotsiaalse ajaloo staadiumid), paralleelsed väärtusseaduse muutusega: 1. seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne järeletegemine, jäljendamine. 2. tööstuse aeg -- toodetakse sotsiaalset koos selle energia (töö) ja loodusseaduste dialektikaga. Reaalne on midagi niisugust, mida on võimalik ekvivalentselt representeerida. Valitsevad tööstuslikud simulaakrumid. 3. simuleeritakse sotsiaalset koos selle määramatuse ja koodi küberneetikaga. Märke vahetatakse ainult üksteise vahel. Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt. teatris
mõõtetulemusele ,vaid selle asemel on seda parandit arvestatud mõõtetulemusele omistatud määramatuse suurendamise teel. Seda peaks üldiselt vältima. Mõõtetulemuse määramatuse hindamist ei tohi segi ajada ka mingi parameetri usaldusrajade kindlaksmääramisega. Ideaalsel juhul soovitatakse üheselt määrata katteteguri k väärtus nii, et see annaks vahemiku Y= y±U = y± k*u(y), mis vastaks mingile kindlale usaldatavusele p, näiteks 95%. Sellega ekvivalentselt, mingi etteantud väärtuse k korral soovitakse teada saada selle vahemikuga üheselt seotud usaldatavust p. Praktilisekt pole see siiski lihtsalt tehtav, sest siis peaks täpselt teadma Y tõenäosusjaotust, mida iseloomustatakse mõõtetulemusega y ja selle standardmääramatusega u(y). Kuigi need parameetrid on äärmiselt olulised, ainult nendest siiski ei piisa, et täpselt määrata teadaoleva usaldatavusega vahemiku laiust.
võiksime uuritavas väites samahästi kirjutada ``kaks pluss kaks on neli'' või ``kaks pluss kaks on viis'', uuritav väide jääks ikka tõeseks. Kuna meid huvitab esmajoones väidete üldine ehitus, siis kasutame nüüdsest kokkulepet, et need väite osad, mida võib suvaliselt asendada, tähistatakse suurte tähtedega, mida nimetatakse lausemuutujateks. Niisiis on alati ehk tautoloogiliselt õige järgmine: · ``kui väide A on õige, siis on väide A õige'' ehk lühemalt ja peaaegu ekvivalentselt · ``A-st järeldub A'' Nagu öeldud, tähistab lausemuutuja A siin suvalist väidet: A sisust või õigsusest meie suurema väite õigsus ei sõltu. Viimane on õige oma ehituse ehk vormi ehk struktuuri tõttu. Samamoodi on oma ehituse tõttu õiged · ``kui A ja B, siis A'' · ``ei ole tõsi, et A ja mitte A'' · juba vanas Kreekas tuntud järeldusreegel modus ponens: ``kui A-st järeldub B, ning A on tõsi, siis ka B on tõsi''
Uus keel, kood on kõige kindlam sotsiaalse kontrolli vundament. Terroristlik tähistamise viis -- telereklaam. Kogu võim kuulub sellele, kes selle koodi annab. 3 erinevat simulatsiooni korda: seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne järeletegemine, jäljendamine. tööstuse aeg -- toodetakse sotsiaalset koos selle energia (töö) ja loodusseaduste dialektikaga. Reaalne on midagi niisugust, mida on võimalik ekvivalentselt representeerida. Valitsevad tööstuslikud simulaakrumid. simuleeritakse sotsiaalset koos selle määramatuse ja koodi küberneetikaga. Märke vahetatakse ainult üksteise vahel. Simulaakrumide kolm valda: loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi. Utoopia kujutlussfäär
lähima aatomiga, seega KA = 12 (joonis 3.15b). Erinevust THP ja PTK vahel vaatleme järgnevates osades. Isoleeritud kõvade sfääride mudelist (joon. 4.10b) selgub, et THP on ekvivalentne 6 aatomilisele elementaar-rakule. Kolm aatomit moodustavad kolmnurga keskmisel nivool (joonis 3.15a). Lisaks on kuus 1/6 aatomit nii põhja- kui ka tipukihis, mis teeb ekvivalendiks 2 x 6 x 1/6 = 2. Lõpuks seal on poolik aatom nii tipukihi kui ka põhjakihi keskel, s.o. ekvivalentselt 1aatom. Summaarne aatomite arv THP elementaarrakus on seega 3 + 2 + 1 = 6. Suhet heksagonaalse prisma kõrguse c ja baasi (aluse) külje pikkuse a vahel kutsutakse c/a suhteks (joonis 3.15a). c/a suhe ideaalse THP kristallstruktuuri juhul on 1,633. CdS ja ZnS on c/a suhe on suurem kui ideaalne, mis tähendab, et aatomite paigutus nendes ainetes THP struktuuris on natuke väljavenitatud pikki C telge. Mg, Co, Zr, Ti, Be omavad c/a väiksem kui ideaalne
annaabi.ee 
