Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me peame leppima sellega, millisena oleme sündinud ja sellega me ei muutu aja jooksul. Inimene võib areneda või degradeeruda, kuid ainult oma tüübi raames. Me peaksime oleme õnnelikud, et meil on olemas kindel isiksus ja et me oleme erinevad, kuna siis tunneme ennast ka siin maailmas rohkem erilisemana.
üritab muuta seda endale sobivaks! Kasvatusest ei pea loobuma! Ainult kõige üldisemad seadumused on kasvatuse suhtes paindumatud. See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused, kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi, millised on tema huvid ja väärtused, sõltub endiselt väga suurel määral kodusest kasvatusest ja eeskujudest. Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja ekstraverdist introverti, võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi või ekstraverdina elada. Isiksuse mõju Individuaalsed tagajärjed: Õnnelikkus ja eluga rahulolu Füüsiline tervis ja pikaealisus Psühhopatoloogia Minakontseptsioon ja identiteet Subjektiivne heaolu õnnelikkus Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest neurootilisusest ja ekstravertsusest.
Seega sõltub see konkreetsest kontekstist ja psühholoogilisest situatsioonist, mida inimene tol hetkel kogeb. if …. then …. (kui … siis…) 6. Kokkuvõtteks Kokkuvõtteks Liiga kaua on arvatud, et isiksust saab kellegi tahte järgi vormida nii, nagu saab savile anda suvalise vormi. Isiksuse omadused muutuvad elu jooksul, kuid suhteliselt vähe. Neurootikust ei saa kasvatada emotsionaalselt tasakaalukat inimest, nagu ei saa introverdist teha ekstraverti. Isiksuse omaduste suur stabiilsus ei tähenda seda, et peaks loobuma kasvatusest. Kasvatuseks tuleb võtta lihtsalt teine eesmärk.
kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini magamatust,neile mõjub alkohol ebasoodsamalt-niingi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist.Ekstravtuse ja ertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.Kasvatuses tähendab see seda,et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt"üles kütta",ekstraverti agabliigselt maharahustada. Inimese käitumise psühholoogiat ei tohi võtta lihtsustatult,kui pelgalt reageerimist teatud väliskeskkonna stiimulitele.Biheivioristliknlähenemisviis,mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustatava reaktsiooni,on oma piiratuse tõttu populaarsuse kaotanud.Ühed ja samad mõjustused kutsuvad erinevates inimestes ja samas inimeses erinevatel hetkedel esile ka erinevaid reaktsioone.Väline tegur vahendatakse
Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID Teema 5
liialt üles kütta Ekstravertsus (realistlikum, seltsivam, agressiivsem, välismaailmaga tegelev) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus) taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsamalt nii suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Ekstraverti ei tohiks vastutusrikaste ülesannete eel liialt maha rahustada. Aeglane ja kiire uni Uneajast enamiku hõlmab aeglane e rahulik uni (80-85%) Uinumise järelpärast tunniajalist und algad kiire e paradoksaalne uni e REM uni, mis kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20 minutiliste perioodidena. Hüpnoos unetaoline seisund, osaline uni VAJADUSED JA MOTIIVID 10
mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt ,,üles kütta", ekstraverti aga liigselt maha rahustada. Colin Martindale'i töödes seostatakse ajukoore erutustase isiku loovusega. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Inimeste ja loomade kõige printsipiaalsem erinevus on seotud psüühika sotsiaalse-kultuurilise loomusega, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkid kasutamisel põhinev keelevõime
mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt „üles kütta“, ekstraverti aga liigselt maha rahustada. Colin Martindale’i töödes seostatakse ajukoore erutustase isiku loovusega. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. 13 Inimeste ja loomade kõige printsipiaalsem erinevus on seotud psüühika sotsiaalse-kultuurilise loomusega, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkid kasutamisel põhinev keelevõime
annaabi.ee 
