Ekstraverdid on positiivse ellusuhtumisega ja optimistlikud. Neil on eelsoodumus oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Ekstraverdid ei lange ka masendusse, vaid hakkavad ebaõnnestumise korral otsima uusi lahendusi. Nad on avatud kõigele uuele. Uued olukorrad pakuvad neile huvi ja sellega kaasnev pinge on neile nauditav. Sellised inimesed on üsna tihti leplikud ja kohusetundlikud. Ekstravertidel on vajadus ülesanded, mis neile on antud, korralikult täita. Introverdid on ekstraverdi vastandid. Nad on endasse tõmbunud, ei oska oma tundeid välja lasta. Nad elavad sissepoole.Nad on tundlikud välismõjude suhtes ja on kergesti haavatavad. Ebaõnnestumistest saavad nad raskelt üle. Kuidas mina tulen toime stressiga? Minu töö on olla klienditeenendaja toidupoes. Paljude arvates on see töö stressirohke, sest poes käib igasuguseid kliente ka raskeid kliente, kes ei ole praktiliselt millegagi rahul. Teiselt poolt tunnevad müüjad survet ka ülemuste poolt
enam ei lukustata last kinnisesse ruumi, kui ta millegi pahatahtlikuga hakkama on saanud. Tuleb tõdeda, et erinevus tuleb sellest, et tänapäeval näeme sellist olukorda hoopis teisest vaatevinklist ning praegusel sajandil peetakse sellist käitumist laste õiguste diskrimineerimiseks. Lisaks peitub tõde erinevas ellusuhtumises. Elulised vaated panevad paika meie tõekspidamised. Tõe erinevus võib väljenduda introverdi ja ekstraverdi ellusuhtumises. Introverdina näeme inimest, kes on oma ,,Iseenda" kukutanud väga sügavasse kuristikku, kes on sissepööratud ning väga mõistmatu indiviid. Teisest küljest on aga ekstravert ülearu aktiivne inimene- ta elab oma tunded välja, näitab maailmale, mida ta mõtleb ning on paigalpüsimatu. Vaadeldes neid temperamendi tüüpe, näeme, et on olemas mitu tõde. Elu sisaldab mitmesuguseid tõdesid ning neid saab käsitleda eksitavatena,
Ekstravertsus, introvetsus olen ma lõpus. Olen vöga kogemustele avatud, ja kui on olnud halb NELLI MAHMUTOV 4 kogemus siis käitun teisiti. Eelistan elus õppida, olen laiade huvidega, originaalne ja laia kujutlusvõimega. Kohusetundlikkus on küll keskmiselt kõrge, kuid mitte tipus, sest meidt keegi ei ole perfektne, vigu tekib. Kuid jah, üritan teha kõike perfektselt, sest loomeinimesed teevad nii paraku, pürgivad perfektsuse poole. Ma arvan, et ma olen ekstraverdi ja introverdi keskel. Vajadusel aktiivne, kui pole vaja siis rahulik, ja mõttemaailm jookseb kiiresti. Otsustan ma tavaliselt läbi analüüsi.Olen rohkem kohanejatüüpi. Ei oska määrata end, sest liiga erinev olen. Nõustamisrattal olen ma keskmiselt kõigega praegu rahul. Kui tekib lühiajaline võimalus, siis vahetan töökohta, või ostan endale uue auto, ja olen rahul selle vähesega, mis mul on, peamine, et katus pea kohal, auto oleks tulevikus olemas, autojuhiload, laps, mees ja
Kui seda ei saada paarisuhtes piisavalt, otsitakse enda meeleheaks ja enesetunde tõstmiseks võimalusi hobidest, karjäärist, sõpradelt, abieluvälistest suhetest ning suhet hakkab lõhkuma ka armukadedus. Paarisuhtele võib halvasti mõjuda juba kergem armukadedus seda eriti juhul, kui osapooled 4 suhtuvad ükteise erinevatesse iseloomujoontesse ja temperamenti mõistmatult. Näiteks lahknevad arvatavasti introverdi ja ekstraverdi arvamused, milline on vastassugupoolega suhtlemisel sobiv käitumine. Mis võib ühele paista sõbraliku zestina, võib teise jaoks näida flirtimisena. Siiani on tegemist siiski lihtsa armukadedusega ilma paranoiliste ja kinnismõtteliste nüanssideta. Erinevate temperamentidega isikute vaidluste lepitamine on teine teema, kuid vajab lühidalt öeldes võimet näha partneri vaatenurka lisaks enda omale.
4.Melanhoolik Ülekaalus must sapp ja iseloomustab kuivus organismis. Ta rõhutas et temperamendi iseärasused mõjutavad inimese käitumist, ühtlasi loovad eelduse teatud haiguste tekkimisele. Kaasaegne temperament Põhineb Pavlovilt. Ta jaotas närviprotsesside jõud jõu alused nõrkadeks ja tugevateks. Närviprotsesside tasakaalu alusel tasakaalustamatuteks ja tasakaalustatud tüüpideks. liikuvuse alusel inertseteks ja liikuvateks tüüpideks. Ekstraverdi tunnused: meeldib mitmekesisus, on aktiivne. Leiab stiimuleid, hangib tegevus energiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata, on pinnapealne. On avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Meeldib suhelda ja teistega koos olla. Meeldib õppida praktilise tegevuse käigus (ümberjutustamine, rühmatööd, diskusjoonid) Introverdid: Meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivne aga sisemiselt aktiivne
a. Preventiivne efekt, st hoiab ära niisuguse käitumise b. Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest, kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujunenud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu. Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel. Siit tuleneb, et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu. Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taste (ekstravertsus), kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust (neurotism) ja vaimset ebastabiilsust (psühhotism). 22. Eksimine ja valeütlused. Kriminaalasjade eeluurimises on tegevuse põhiline eesmärk leida ja kasutada usaldusväärset
efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a) Preventiivne efekt,st hoiab ära niisuguse käitumise b) Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist Kurjategijad saavad sellistest inimestest,kelle pole niisugused refleksid lapsepõlves välja kujundatud kas halbade sotsialiseerumistingimuste või tingitud reflekside vähese omandamisvõime tõttu.Ekstravertsetel inimestel kujunevad tingitud refleksid välja palju halvemini kui introvertidel.Siit tuleneb,et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu.Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taset(ekstravertsus),kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust(neurotism) ja vaimset ebastabiilsust(psühhotism).Eysencki tulemused pole leidnud empiirilist kinnitust.Näiteks on leitud,et mitte kõik
Nende kahe tüübi kohta on huvitav öelda seda, et Jung jagas vaimselt terveid inimesi selleks kaheks tüübiks. Ta ütleb, et kuna inimkehas pidevalt on vastandlikud protsessid, vastandlikud jõud, siis on olemas ka need mõlema tüübi alged. Üks võib olla ülekaalus, aga alged on olemas. Need tasakaalustavad üksteist. Muidugi võivad ka terved inimesed vaimselt haigestuda. Kummalgi tüübil on oma tüüphaigused, millesse nad haigestuvad. Tüüpilised ekstraverdi vaimsed hädad on seotud näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosiga, seksuaalelu häiretega, hüsteeriliste sümptomitega. Introvertidel esineb sagedamini sundhäireid (korduvad sundusliku iseloomuga teod, näiteks korduv ülemäärane kätepesemine, puhastamine, kontrollimine), aga ka skisofreeniat. Kuna mõlema tüübi alged on kõikides inimestes olemas, siis puhastest tüüpidest on raske rääkida. Enamik inimesi kasutab peamiselt ühte tüüpi ja ühte alatüüpi
annaabi.ee 
