Korraldused ei tohi vastuolus olla seadustega, seadlustega ja määrustega. Käskkiri(samuti kuulub haldusakti alla) Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Käskkirjaga lahendati nii üld kui ka üksikküsimusi. Kui meie käsitleme seda kui haldusakti üksikküsimust. Interne ja eksterne haldusakt. Esimeste hulka kuuluvad aktid, mis reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust ja nende õigusjõud ei laiene teenistusvälistele isikutele. Eksternsed aktid seevastu on adresseeritud väljaspool ametkonda asuvatele subjektidele. Õigusaktide teatavakstegemine Võib toimuda teatamise ja avaldamise teel. Avaldamist kasutatakse põhiliselt üldaktide puhul. Jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Siiani oli sätestamata õigustloovate haldusaktide, s.o. halduse üldaktide avaldamise kord. Seadus ütleb, et muud aktid jõustuvad päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist(kui aktis endas pole sätestatud teisiti)
Miks omal ajal kirik nii käitus? Kirik ei näinud riigis mitte vastalist vaid toetajat. Eeskujuks võeti antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus Euroopa õiguse allikateks on asutamisleping ja nendega seotud lepinguid. Nende hulka kuuluvad ka kõikide riikide liitumislepingud, ka abistavad protokollid. On ka konventsioone, nt on riigid asutamislepingute raames neid sõlminud (mitte internsed, vaid eksternsed aktid). Euroopa Liidu allikad on ka institutsioonide otsused. Euroopa Liidu õiguse allikaks on ka kohtuotsused (mingil määral on see pretsedendiõigus) niivõrd, kuivõrd nad rakendavad E õiguse printsiipe või näevad ette osapooli huvitavate seadusesätete … . Euroopa Liidu õiguskord pole liikmesriikide õiguskordade summa. EL õigus on siseriiklikule korrale ülene. Seda ei pea isegi ratifitseerima eraldi.
Organite liigid Tehakse vahet otsustusorg ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi av h kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorg ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnvalitsus) ja monograansete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. Haldusorgan on määratletud haldusmenetlusseadustikus § 8 lg 1. Välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt – vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt – president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) – riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 27 3. Organ. Asutus. Ametiasutus
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem
Tehakse vahet otsustusorganite ehk internsete organite (võtavad vastu otsustusi avaliku halduse kandja sees ja nendel otsustustel puudub välismõju) ja täitevorganite ehk eksternsete organite (otsustused toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes) vahel. Linnavolikogu otsustused suuremas osas on internse iseloomuga aga teatud juhtudel need otsustused puudutavad ka kolmandaid isikuid (vara võõrandamine), linnavalitsus on eksternsed organid. Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 3. Organ. Asutus. Ametiasutus Ametiasutus (organisatsiooniline tähendus) riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti mitteriiklike halduse kandjate täidesaatev organ.
Määrused on üks õigustloovate aktide liik, sest nad sisaldavad õigusnorme (üldnorme). Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandlikku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. HMS § 88 sätestab, et määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. HMS regulatsioon hõlmab ainult neid määrusi, mis on suunatud haldusorganisatsioonist väljapoole kolmandatele isikutele (eksternsed määrused). Seaduse reservatsioon ja määrusandlusõigus KOV määrusandlus on nagu omavalitsustegevus tervikuna allutatud seadusele (PS § 3 lg 1 esimene lause, § 154 lg 1). Eesti õiguskorras saab põhiõigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega (seaduse reservatsioon põhiõiguse riive korral). PS § 154 lg 1 kohaselt tegutsevad KOV-d seaduste alusel iseseisvalt (seaduse reservatsioon). KOV on õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Määruse koostisosad:
annaabi.ee 
