See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on kaubavahetus jaotatud viieks:laeva- ja praam-,maantee-,raudtee-,toru-,ning õhutransport. Laeva- ja praamtransport
pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015) Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg, Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg. Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka tekstiili ning jalanõude väljavedu. Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged). Tai on maailma suurim riisi eksportija
Euroopa suurim jõesadam on Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on Maini äärses Frankfurdis, tuntuim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on tuntumad BMW, Volkswagen, Mercedes Benz jm. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Peamised kaubandusparnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Eksporditavatest kaupadest moodustavad suure osa autod, tööpingid, elektritehnika, optikaseadmed, erinevad plastmassid, ravimid, värvid ja väetised. Imporditavateks kaupadeks on põhiliselt tooraine, mis läheb tööstustoodangu valmistamiseks, sest tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. 4 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009) 5 www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (19.02.2009) 11 3.1 Tööstus
eksporditavate toodete, allikate tase. Sellega on kaasnenud suured hinnatõusud energiale. Nafta ,maagaas, kivisüsi on peamised energiavarud. Toodetakse tuumaenerigat, termoenergiat, hõdroenergiat, bioenergiat, tuuleenergiat ja geotermilist energiat. Nafta ja maagaas on peamised eksporditavad energiavarad. Samas moodustavad nafta ja maagaas aga ka ¾ imporditavatest energiavarudest. Kanada imporditavad energiavarud moodustavad aga vähem kui poole Kanada enda eksporditavatest energiavarudest. Selle tõttu ka kõrged hinnad. Transport Kanada on kõrgelt arenenud riik, kell majandus toetub suuresti toorainete eksportimisele välismaale. Selle tõttu on Kanadas moodustunud ja arenenud väga hea transpordisüsteem. Selles süsteemis on enam kui 1,4 miljonit km. teid, 10 suuremat rahvusvahelist lennujaama, 300 väiksemat lennujaama, 72,093 km funktsionaalset raudteed ning enam kui 300 suuremat ja väiksemat sadamat, mis kindlustavad pääsu Vaiksele
Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad, kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest. Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on ühtlased sademed, hea mullastik, adekvaatne infrastruktuur, piisavalt arenenud kapital. Valitseb ekvatoriaalne
kolmandate riikidega laiemalt, on inimõiguste kaitse (Euroopa Liit ja...). Kaubavahetus Venemaaga on majanduskriisi järgselt kasvanud keskmisest kiiremini ning 2012. aasta seisuga tõusis Venemaa nii ekspordi kui kaubavahetuse kogukäibe osas Eestile suuruselt kolmandaks kaubanduspartneriks. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses oli 2012 aastal 9,3% ning ekspordis 12,1%. Aastal 2012 moodustasid masinad ja seadmed 39% kõigist Eestist Venemaale eksporditavatest kaupadest. (Eesti ja Venemaa 2013). Masinad ja seadmed on ka Eesti üleüldine suurim ekspordiartikkel, moodustades aastal 2012 koguekspordist 30% ning summaarselt 314,8 mln eur (Kerner 2012). Venemaa koguimpordist moodustavad erinevate funtsioonidega masinad 0,88%, mis on rahaliselt aga märkimisväärsed 2,7 miljardit (Learn more about trade in Russia). Samas peab siinkohal välja tooma, et aastal 2013 põllumajandusmasinte eksport Venemaale vähenes, kuna
Brasiilias on kaks erinevat põllumajanduspiirkonda. Esimeses neist, mis hõlmab lõunapoolse riigi osa, on lähisekvatoriaalne kliima ja suurem sademetehulk, paremad mullad, kõrgemalt arenenud tehnoloogia ja selle suurem kasutamine, adekvaatne infrastruktuur ja kogenenumad põllutöölised. Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. See toodab enamiku Brasiilia teraviljadest ja õliseemnetest ja eksporditavatest saadustest. Teises piirkonnas, mis asub põuaga kirderegioonis ja Amazonase nõos, on ühtlased sademed, hea mullastik, adekvaatne infrastruktuur, piisavalt arenenud kapital. Valitseb ekvatoriaalne kliima, aastas langeb ühtlaselt 1500-2000 mm sademeid, kuid paiguti on ka niiskemaid perioode. Õhutemperatuur on kõrge, kuid peaaegu kunagi ei tõuse see üle 38 kraadi. Maa kirdeosa on kõige viljatum piirkond. Kuigi enamasti hõivatud elatustööliste
seetõttu on Rioja ainus Hispaania D.O.C. (Denominacion de Origen Calificada), mis väljendab selle piirkonna rangemaid reegleid (piiranguid) veinide valmistamisel. Viinamarjadest domineerib Tempranillo, Garnacha ja Mazuelo kõrval. Peamine valge viinamarjasort on Viura. Valmivad klassikalised punaveinid rohke tamme ja vanilje maitsega. Ameerika tammevaat on just peamine Rioja stiili kujundaja (koos Tempranillo viinamarjaga). 1998 aastal toodeti Rioja piirkonnas üle 30% Hispaania eksporditavatest kvaliteetveinidest! Viimaste aastate hinnaplahvatus on vähendanud selle piirkonna potentsiaali, kuid mitte tema tuntust. Rioja veinid on parimal juhul tugevad ja tammised, veel paar aastakümmet tagasi ehk liigagi tammised, ja pikaealised. Rioja Alavesa veinid on muust Riojast erinevalt heledamad ja pehmemad. Tuntud tootjaid on siin väga palju. AS Kiil & Ko poolt on esindatud Marques de Murrieta, Bodegas Altanza ja Rioja Vega veinikeldritest pärinevad veinid. Konkurentidest on
mitmesugused põllusaadused. Põhilisteks impordipartneriteks on Venemaa 17.8%, Rootsi 14.8%, Saksamaa 13.9%, Holland 8% ja Hiina 4.4%. (CIA) Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub üle 90% SKP-st ning üldisest ekspordist umbes kolmandiku moodustavad teenused. Eestist eksporditavate kaupade ring on väga mitmekesine, ulatudes toidukaupadest elektroonikatoodete ja täppisseadmeteni. Märgatav osa Eestist eksporditavatest kaupadest on siin tehtud alltööna, mis esialgu oli üpris lihtne, kuid on nüüd muutunud mitmekesisemaks ning järjest suurema osa ekspordist võtavad kõrgtehnoloogilised tooted. Eelkõige mitmesuguse alltöövõttude tõttu ongi Eesti ekspordis kõige tähtsamad masinad ja seadmed, sealjuures elektroonikatooted, nendele järgnevad juba kodumaisel toormel põhinev puit ning mitmesugused puidust valmistatud kaubad (sh paber, mööbel, palkmajad)
annaabi.ee 
