mõtlema ekspordi perspektiivile. Eelnevalt mainitud analüüsi andmetel oli ekspordiga tegelejaid kõigi selliste ettevõtete seas, kelle käive on üle 5000 euro, on vähem kui üks kolmandik ehk ca 130. Keskmine ekspordikäive on 330 tuhat eurot ja kokku eksporditi 2011. aastal ligi 44 miljoni 1 euro eest. See on vähem kui 0,5% kogu Eesti ekspordimahust. Ekspordiga tegelevatel ettevõtetel on ekspordi osa käibest keskmiselt 40%. Suurimate eksportijate seas on Neiser, E- Betoonelement, Revala, Baltic Disc, BTIsolatsioon, Magnum, Metagrupp ja Grader Service. Ekspordimahu poolest on seitsme Tallinna lähiümbruse valla võrdluses Saue valla panus tagasihoidlikul viiendal kohal. Nende andmete alusel võib öelda, et ekspordi mahu ja osatähtsuse osas on Saue valla ettevõtlusmaastikul veel palju arenguruumi.
arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suurimaks majanduspartneriks on Venemaa. 2007 aastal ületas Soome-Venemaa piiri umbes 400 000 rekkat. EESTI Pindala 45,226 km² Rahvaarv 1,376,743 Tihedus 29,7 in/km² SKT 15,9 miljardit SKT Elaniku kohta 218 600 EEK Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil.Expordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%)
tööstussektori töötajatest; • 2013. aastal kogu müügitulu u 10 mld eurot; • Materjalitehnoloogia rakendamise võimekuse alusel võib ettevõtteid vaadelda järgmiselt: • Materjalitehnoloogiaid arendavad ettevõtted; • Uudseid materjalitehnoloogiaid kasutavad töötleva tööstuse ettevõtted; • Eesti ekspordib umbes 70% oma toodangust: • Suurimad eksportijad: aparaadi-, puidu-, keemia-, metalli- ning kummi- ja plastitööstus – kogu ekspordimahust ligikaudu 60%. 9 Eestis tegutsevad ettevõtted (II) • Põlevkivi sektoris tegutseb neli suuremat ettevõtet: • Eesti Energia AS (EE), Viru Keemia Grupp (VKG), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic Tsement (KNT); • Igal ettevõttel on oma kaevanduse, elektri- ja soojatootmise ning esimesel kolmel ka põlevkivi õlitootmise allharud;
kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti impordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Põllumajandusega seotud probleem Põllumaade kuivendamine mõjub veede veeseisundile negatiivselt. Ei tohiks keelata
aastal taas pisut kasvanud 13,2%ni. Aastail 1995-2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,2 mld euroni ning import Rootsist samal ajal 160,7 mln eurolt 1,1 mld euroni. 2008. aastal suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import vähenes samal ajal 10,5%. 2010. aastal eksportis Eesti kaupu Rootsi 1 369,1 mln , impordi maht oli samal ajal 1 011,2 mln 2010. aasta Eesti-Rootsi kaubanduse bilanss oli Eesti jaoks positiivne 357,9 mln euroga. Eksport Rootsi oli 15,6 % kogu Eesti ekspordimahust, import Rootsist 10,9 % koguimpordist. 2011. a esimese viie kuuga eksportis Eesti kaupu Rootsi 840,4 mln väärtuses, mis moodustas 16,9% kogu Eesti ekspordimahust ning imporditi samal ajal 553,7 mln väärtuses, mis moodustas 10,5% koguimpordist. 12 Tabel 3 Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2011 (eurodes) Allikas: Statistikaamet
Oluline on ka saadav keelepraktika. EESTI MAJANDUS Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Eksport- Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,5062 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti ekspordimaht oli 119,56 miljardit krooni (2006). Tähtsaimad ekspordi sihtmaad olid Soome (18%), Rootsi (12%), Läti (9%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (7%). Eesti eksport moodustas 2006.a. 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, millega ta edestas vaid Lätit, Maltat ja Küprost. Import- Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006)
tagajärgede likvideerimisel. Ajateenistus on kohustuslik 1828 aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune. Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon on seotud euroga. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. Tähtsaimad ekspordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid
Just seetõttu on eksport Eesti majanduse ja selle kasvu jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 80%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad on mitmesugused transpordi ja Vene transiidiga seotud teenused aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti ekspordimaht oli 119,56 miljardit krooni (2006). Tähtsaimad ekspordi sihtmaad olid Soome (18%), Rootsi (12%), Läti (9%), Venemaa (8%), Ameerika Ühendriigid (7%). Eesti eksport moodustas 2006.a. 0,2% Euroopa Liidu ekspordist, millega ta edestas vaid Lätit, Maltat ja Küprost. Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006)
Pärnu rahvastik on kahanenud vähe: kõikjal madalat iivet on aidanud tasa teha uuspärnakad, keda on Pärnumaale meelitanud uued töökohad ja suhteliselt kõrge palgatase. Eesti oludes suur keskus Pärnu, on turu 7 suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee. Pärnu regionaalsadam töötleb ligi veerandi riigi nn puhtast, st transiidiga mitte seotud ekspordimahust. Pärnus on kiiresti kasvanud transpordi ja veondusettevõtete arv ajavahemikus 1998-2002 üle kolme korra. Asend Via Baltical on Pärnusse meelitanud ettevõtteid, mis soovivad oma turgu Põhjamaadest lõuna poole laiendada. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu suutis end suvepealinnaks kuulutades haarata suure siseturismi mahu, võõrustab üha arukamaid välispuhkajaid-terviseparandajaid ja on kujunenud prestiizseks elamis- ja puhkamiskohaks
meetodeid sookoosluste taastamiseks ning taastada rikutud soodest kõige olulisemate, eelisjärjekorras kaitsealustel soodel, võimalikult looduslähedane veerežiim (Kaitstavate soode tegevuskava, 2015). 11 6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS 6.1. Turba import ja eksport Turba näol on Eestis enamasti tegemist eksporttootega. Kuigi turvast veetakse pea pooltesse maailma riikidesse, annab 90-95% ekspordimahust Euroopa. Suurimad tarbijad on Saksamaa, Holland ja Belgia. Eesti turvast ja turbatooteid müüakse ka Mehhikosse, Hiinasse, Lähis-Itta, Aafrikasse ja mujalegi (Kalda I., 2017). 2020. aastal olid peamised riigid, kust turvast imporditi Läti 46,1%, Holland 35,9%, Soome 6,17%, Poola 5,85%, Leedu 3,24% ja Valgevene 2,81%. Kokku imporditi 1,2 miljoni euro eest (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba impordi ja ekspordi andmed on saadud Eesti Statistikaameti kodulehelt ning on
annaabi.ee 
