Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, (joon. 5) enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Peale nimetatud metalli leidub Soomes veel vaske, niklit ja tsingimaaki. Sellest tulenevalt ongi hästi arenenud masinatööstus, suuremad keskused asuvad peamiselt Lõuna- Soomes. Soomes toodetakse jäälõhkujaid, praamlaevu, kruiisilaevu, paberimasinaid,
kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174 000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldse impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14 000 000 kuupmeetrit
Riigi suurim järv on Maracaibo järv. See on üks Lõuna-Ameerika suurimatest järvedest. Järve pindala on vaid veidi väiksem Titicaca järve pindalast. Maracaibo järv on eriline, sest tema peal kõrgub enam kui 4000 puurtorni ning pidevalt võetakse kasutusele uusi nafta leiukohti. (5) Maracaibo järve ümbrus ning Orinoco delta peidavad maapõues hiigelsuuri naftavarusid. Riik on väga rikas ka maagaasi-, rauamaagi-, teemantide- ning boksiidivarude poolest. Oluline osa Venezuela ekspordiartiklitest kuulub naftale ja selle saadustele. Tööstuses on arenenumaks suunaks rasketööstus (raua- ja alumiiniumitootmine, naftatöötlemine ning masinatööstus). (1) 2.3 Kliima Venezuela kliima on väga mitmekesine: troopiline, kuum, niiske, mägismaadel mõõdukam (Maracaibo rannik on ebatavaliselt kuiv ja kuum; Orinoco on vahelduvalt kas kuivusest paakunud või hoopiski suurelt üleujutatud; mägismaade piirkondades on
kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi. Vaadeldes kaarti on näha, et Soomes metsad paiknevad ühtlaselt igal pool üle riigi. Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174 000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldse impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14 000 000 kuupmeetrit
Maanteed on ülerahvastatud ning mõneti ka halvas seisus. Kasutatakse ka lennuki- ja laevatransporti, kuid lannukid ja laevad on vanematsorti. Panus maailma- Eksporditakse Ladina-Ameerika toorainet ning põllumajandussaaduseid alltööettevõtetesse üle kogu maailma. Ladina-Ameerika on maailma- majandusse vaates oluline metallide-, põllumajandus- ja metsasaaduste tootja (kohv, kakao, suhkur, mate jt.). Ekspordiartiklitest on olulisemad lennukiosad (Brasiiliast) ning sojauba, suhkur, kohvi ja kakao. Eksporditakse veel ka naftat. Imporditakse ravimeid USAst ning mineraalväetisi. Regiooni kuuluvad Austraalia ja Uus-Meremaa riigid Loodusolud, Erinavad metallimaagid (Fe, Zn, Au, Ag jt.). Nafta, maagaas, teemant, boksiit, uraan, mineraalliivad. Aastane sademete hulk on Austraalias loodusvarad piirkonniti väga erinev.150-2000mm
Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline. Suur osa järvedest on omavahel ühenduses väikeste väinade või jõgedega ning moodustavad järvistuid. (6 lk 580; 7 lk 159) Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. (1) Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). (7 lk 160) 8 3
1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust. Haridus ja kultuur 1535 esimene trükitud raamat Eestis, osaliselt säilinud: "Wanradt-Koelli katekismus" Toomkirik piiskoplik peakirik Toomkapiitel kohaliku katoliku kiriku kõrgem võimuorgan Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku kontroll, et kirikuelu toimuks reeglite järgi
Metsa suurus üle kogu riigi ulatub 22 500 000 ha-ni ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraieid ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Metsatööstus on Soomes olnud läbi aegade tähtsaim tööstusala. Enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330kg paberit. Soomes imporditakse puitkütuseid riiki aastas umbes 174000 kuupmeetrit ja eksporditakse võrreldes impordiga üsnagi vähe. Eksporditakse aastas umbes 9000 kuupmeetrit puitkütuseid. Tööstuslikku ümarpuitu imporditakse riiki vägagi suures koguses, seda aastas umbes 14000000 kuupmeetrit
(Oman Geogrpahy 2012) Omaani suurimaks probleemiks on veepuudus ja seda väheste sademete tõttu. 94% olemasolevast veest kasutatakse põllumajanduses ja 2% tööstuses. Enamik vett saadakse kõrbealadel olevatest veevarudest ja mägede allikavetest. Joogivesi on olemas terves riigis. Omaani rahval on head elamistingimused, kuid tulevik on ebakindel Omaani väheste naftavarude tõttu. Teised sissetulekuallikad nagu põllumajandus ja tööstus toovad riigile vaid 1% kasu kõikidest ekspordiartiklitest. Lisaks on Omaanis hulgaliselt mineraalaineid nagu kroom, dolomiit, tsink, liivakivi, silikoon, kuld ja raud. 23 (Oman Environment 2012) Omaan on tuntud oma populaarsete turistide vaatamisväärsuste pooltest. Oaasid, kõrbed, rannad ja mäed on piirkonnad, mis teevad Omaanist unikaalse võrreldes teiste naaberriikidega. Omaanil on rannajoon pikkusega 1700 kilomeetrit ning pakub turistidele puhtaid randu. Vähesed rannad on erarannad
annaabi.ee 
