Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse. Ohuallikad võib jagada kahte rühma: - esmased ohuallikad, millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse, nt heitvett veekogusse juhtivad ettevõtted või veesõidukid
kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega eksponeerituse koondkirjeldus eksponeerituse analüüsi kokkuvõe, millele tuginetakse riski kirjeldamisel huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi
Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust
seotud keskkonda sattumise tingimusi. AC Artiklikategooria: Kirjeldab artikli liiki, millesse aine on viimaks kantud. See ei ole tõenäoliselt kohaldatav formuleeritud määrdeainete puhul. Kaks määrdeainetetööstust esindavat kasutusgruppi (ATIEL1 ja ATC2) on identifitseerinud mitusada erinevat määrdeainet ning määranud iga määrdeaine üldise määrdeainete kasutusgruppi selle põhjal, kuidas tooteid üldjuhul kasutatakse (st nende eksponeerituse koondkirjeldusele). Nendele üldistele määrdeainete kasutusgruppidele on määratud kasutuskirjeldajaid nii, et määrdeaine igat eraldiseisvat kasutusala on võimalik kirjeldada kindla arvu kasutuskirjeldajatega, muutes teabevahetuse tarneahelas lihtsaks ja selgeks. Arendatakse välja nende määrdeainete kasutusgruppide üldised kokkupuutestsenaariumid (GES) ning sellega hoitakse ära tööstuse vajadus
olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus). Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse määrab uurija). Kohtuuring ehk tegurilähtne uuring pakub lahendusele lähenemiseks otsemat teed. Uuringu alguses rühmitatakse uuringurahvastiku kõik liikmed ekspositsiooni järgi. Seda laadi rühmitamisel võidakse rahvastik jagada kaheks või mitmeks kategooriaks. Kui on tegemist eksperimentaalse tööga, määrab uuritavate eksponeerituse uurija, kes järgib protokollis selleks toiminguks ette nähtud randomiseerimise ehk juhuslikustamise võtteid.
siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed, aastaajad), pinnase iseloom (mikroelementide sisaldus, osakeste suurus, orgaanilised ained, lindude ja loomade väljaheited suurendavad vastavas keskkonnas seenhaigusi, pH) 21.Too näited peremehest tulenevatest determinantidest, kuidas need mõjutavad haiguse epidemioloogiat? Bioloogiline vastuvõtlikkus, potentsiaali osas olla eksponeeritud Vanus Eksponeerituse potentsiaal Sugu Tõug, rass jm geneetilised tegurid Füsioloogilised tiinus Psüühilised tegurid 22.Primaarsed ja sekundaarsed determinandid Primaarsed determinandid on tegurid, mille variatsioon avaldab peamist mõju haigestumisele. Primaarsed tegurid on vajalikud põhjused. Nt koerte katku viiruse olemasolu ja kokkupuude sellega on koerte katku primaarne determinant. Sekundaarsed determinandid on eelsiidumuslikud, võimaldavad või mõju tugevdavad tegurid
arvestada arengulisi iseärasusi. Missugused on soovid ennast teostada. Sotsiaalsus, autoriteet, enesetunne. 4. Sotsiaalne mõjustamine- viidata sotsiaalsetele normidele. Julgutada noori ning teadvustada neid. Aktiivtöö noortega. Isemõtlemise julgustamine. Täiskasvanute eeskuju. Aktiivne õpetuslik meetod. Tervisekasvatuse eesmärgid Preventsioon Tervise säilitamine ja parandamine Riskiteguritele eksponeerituse vähendamine. Tervise edendamise valdkonnad Alkoholi liigtarvitamine ennetamine HIV'i ennetamine Laste ja noote tervise edendamine Narkomaana ennetamine Tervise dendamine paikkonnas Tervise edendamine tervishoiuasutustes Toitumine tervise edendamine töökohtades Tubakatarvitamine Tuberkoloositõrje Vähi ennetamine ja varane avastamine Tervisekäitumise muutumine algab meie eneste seest.... Terviseharjumste muutmine
juhtude hulgas võrreldes eksponeeritute suhtega kontrollide hulgas Näitab efekti/mõju suurust, ja kirjaldab seose tugevust kahe erineva rühma vahel. OR võrdleb 2 gruppi sümmeetriliselt. Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist eksponeeritud ja eksponeerimata rühmades haiguste esinemisnäitajate suhet Näitab mingi sündmuse tõenäolist riski (näiteks haiguse teke) seostatult mingi teguriga: ehk tõenäosus, et see sündmus juhtub eksponeerituse korral versus mitteeksponeerituse korral. Tulemi mõõtmine Haigus + Haigus – (juhud) (kontroll) Ohutegur + a 53 b 53 Ohutegur - c 43 d 85 Juhtkontrolluuring – sansside suhe on (a/c)/(b/d)= ad/bc =1,98 – vaatleb kahe grupi erinevust: efekti suurust ja seose tugevust (tõenäosus et minevikus olnud harjumus on seotud haiguse tekkega)
põhietapist: 1) Probleemi formuleerimine (ohu määratlemine või adumine) Mõjuri olemasolu ning tema potentsiaalsetele sihtobjektidele (retseptoritele) avaldatava võimaliku ohu kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirjeldatakse ka kemikaali asukohta, kogust ning ohtlikkust (toksilisus, püsivus keskkonnas, bioakumulatsioon jms). Ohu määratlemisse kuulub ka esmase teabe kogumine sihtobjektide ning mõjuri levimistee kohta. 2) Eksponeerituse analüüs, millega selgitatakse, kuidas ning kui palju tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile otseselt või kaudselt kättesaadavad. Kemikaalide puhul tuleb selgeks teha, kuidas kemikaal ohuallikast sihtobjektideni jõuab, kemikaali kontsentratsioon kokkupuutekohas ning kokkupuute sagedus ja kestus. Kui sihtobjektid on organismid, tuleb määrata neile tegelikult või võimalikult mõjuvate annuste suurus
annaabi.ee 
