Puškini muuseum https://pushkinmuseum.art/museum/index.php?lang=ru 10.02.2018 Kes Puškin oli? Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин) Sündis 6. juuni 1799 Moskva ja suri 10. veebruar 1837 Peterburis Ta oli vene romantiline luuletaja ja üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Muuseumist ● Muuseum asub Venemaal, Moskvas. ● Muuseum avati 13. juunil 1912. ● Asutamise ajal oli see nimetatud Venemaa keisri Aleksandr III järgi ● Hiljem muudeti muuseum vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi. ● Muuseum koosneb 11 hoonest, mis kõik asuvad ühes kvartalis https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente ...
Nendest kõige silmapaistvamate hulka kuulus A. J. von Krusenstern, F.G. von Bellinghausen ning O. von Kotzebue. Kõik nad on sündinud 20. sajandi teisel poolel Eesti aladel, osalesid esimeses vene ümbermaailmses ekspeditsioonis ning tänapäeval on nende järgi oma nimetuse saanud paljud saared ja väinad. Illustratiivse materjalina pakkus suurt huvi väljavõte Krusensterni kaardiatlasest ning ekspeditsioonide aruannete saksakeelsed originaalsed tiitellehed. Silma jäi see, et suure osa eksponaatidest moodustvad eesti merendusega seotud laevade mudelid: vanadest purjelaevadest nüüdisaegsete kauba- ja reisilaevadeni. Eriti detailne mudel oli Eesti aurikust-jäämurdjast ,,Suur Tõll", mis on tänapäeval suurim säilinud aurujäämurdja maailmas. Samuti leidus mitmeid eksponaate eesti purjelaevadest ning põhjalik kirjeldus nende ehitamisest. Sain teada, kuidas arenes merendus I maailmasõja ning vabadussõja ajal. Muidugi
tegu). Selles ooperis arutletakse vastutuse, kuritöö, karistuse jms üle. Teine tema ooper ,,Hovanstsina" baseerub vene rahvaviisidel. Annab edasi pilte vene küla elust. ,,Hovanstsina" lõpetas Nikolai Rimski-Korsakov 1883. aastal. Mussorgski kirjutas klaveritsükli, mis kannab nime ,,Pildid näituselt". ,,Pildid näituselt" idee sai ta sõbralt, kes korraldas näituse. Mussorgski otsustas osad neist eksponaatidest muusikasse panna. Seda tsüklit ühendab üks motiiv: jalutuskäik. Hiljem kirjutati see teos orkestrile ringi. Kuulame: ,,Pildid näituselt" NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1884 1908) Sündis haritud perekonda. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. 1856. aastal astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Peale selle lõpetamist oli ta kolm aastat merel. Huvi muusika vastu kasvas
vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kirikukell valati 1900 Gattsinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp. 800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda
Eesruumis on siis piletimüük, suveniirimüük; tornikülastamine on tasuline, sees toimuvad kontserdid. Aleksandri kiriku eriline uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on siis Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega. See oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Leidmislugu: Kui tulid sõjad, siis vahetusid võimud. Uued võimukandjad leidsid, et sel reljeefil pole väärtust ning see läks tükkideks ja visati prügimäele. Kuid õpetaja Villu Jürjo leidis selle ühe Peipsi äärse suvila põrandalt. Reljeefi tükid on kokku pandud Narvas. Suundusime peasaali. Kui kirikusse sisse astutakse, siis tavaliselt loetakse üks väike palve. Toimus palve lugemine pastor Villu Jürjo poolt. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem
kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15. saj. lõpp Kristjan Raua majamuuseum Muuseum on suletud
seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15. saj. lõpp 11 5. Kristjan Raua majamuuseum
originaalmööbli restuareerimine, maalide raamimine, kuraatotitasu, näituse valgustuse rentimine, avasündmuse korraldamine ja töötubade läbiviimine. Kulude katmiseks taotleti ja saadi toetust Eesti Kultuurkapitalilt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud. Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 2.1.4 Näituse eksponaadid Enamus esemelistest eksponaatidest, seal hulgas ajastukohane erialakirjandus, maalid, skulptuurid, töövahendid, tekstiilid ja mööbel, saadi Anu Kotli isikilikust arhiivist ja tema kodust kasutusel olevatest esemete seast. SA Virumaa Muuseumid kogust deponeeriti näitusele Alar Kotli kavandite järgi valmistatud koolilõpumärgid. Rakvere Gümnaasiumilt laenati koolimaja ehitustööde kohta 1936-1939 peetud päevikut. Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust
tundusid peaaegu elavatena. Publik oli vaimustuses ja illusionistid teenisid rikkalikult vaid oma mehhaaniliste saavutuste näitamisest. Kuna tollel ajal peeti inimese tähtsamaks omaduseks, mis teda elututest objektidest eristas, liikumist, tekitasid robotid tõelise sensatsiooni. Üheks suurimaks ja tuntuimaks mehhaaniliste kujude valmistajaks peetakse Wolfgang von Kempeleni, kes elas aastatel 1734-1804. 1770-ndal aastal avas ta koguni ,,Automaatide kabineti". Kõige tuntum sealsetest eksponaatidest kandis nime 14 ,,Maletaja" (või ,,Türklane") ning kujutas endast malelaua taga istuvat türklast. Seda publikule demonstreerides riietas Kempelen maletaja lahti ning avas laua all olevad luugid, et kõik saaksid veenduda tegu on tõesti automaadiga. Seejärel alustas türklane vabatahtliku vastasega mängu ning võitis alati. Kempelen rändas
klienditeekonnal kitsaskohti ja arendusideid. Intervjuude käigus küsiti kõigilt vastajatelt, mida nad sooviksid teemapargis teha ja näha. Kõik intervjueeritavad kinnitasid, et seal peaks olema ronimise võimalus. Üks lapsevanem ütles nii: ,,Ronimine meeldib absoluutselt kõigile lastele." Lastele meeldivatest tegevustest toodi välja veel veeatraktsioonid. Kolme eelkooliealise lapse ema ütles, et midagi veega seonduvat peaks kindlasti teemapargis olema. Lõunakeskuse AHHAA eksponaatidest oli tema laste lemmik suur mullitaja silikoniga täidetud toru, mille sisse saab pumbata mulle. See jäi lastele hästi meelde ja ,,mullitama" minemist olevat lapsed nõudnud veel mitu kuud peale viimast külastust. Ka uuest AHHAA keskusest tõi ema välja ühe veeatraktsiooni, mis lapsi väga köitis. Intervjueeritav soovitas teemaparki teha vesioina. 34 Eelkooliealised lapsed keskendusid oma soovidega peamiselt sellele, mis oli neile tuttav
annaabi.ee 
