orjapidajate, feodaalse ja ka kodanlikule ühiskonnale. Klassivõitlus ✣ Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. ✣ Karl Marxi idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi. ✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised tootmistegurid ja ressursid. ✣ Teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid ressursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis, mis omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks. (VIIDE) Mis on klassivõitlus
kohustus; 3) kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. (Vikipeedia, 2013) Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. Karl Marxi idee kohaselt on kogu ajaloo vältel ühiskonnas olnud ekspluateerijate klass ja ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid resursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis mis omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks (Vikipeedia, 2013). 8 KOKKUVÕTE
selle, mis toob neile kasu ning tõotab naudingut. Erinevalt retseptiivse iseloomuga inimestest on ekspluateeriva loomuga inimene varmas vajalikku jõuga võtma. Selle tüübi esindajad on endaga rahulolevad ja üleolevad. Nad vaatavad kadedusega lähikondlaste varandusele, otsides teid selle omastamiseks. Nad eelistavad rikkaks saada pigem tüssamise või varastamise, kui ausa loova töö kaudu. Kui retseptiivsete tüüpide hulgas on valdav enamus masohhistid, siis ekspluateerijate hulgas on enamus sadistid. Hoiustava (hoiustava, koonerdava, säästva) loomuga inimeste arust napib maailmas hädavajalikke ressursse, seetõttu tuleks koguda aega varusid täiendada ja olla valmis mustadeks päevadeks. Selle tüübi esindajad on külmad, kahtlustavad, pedantsed, varast kramplikult kinni hoidvad, lõpmata kannatlikud, kehva kujutlusvõimega kitsipungad. (Selle hoiaku kõrgperioodiks oli XVIII sajand ja XIX sajandi algu)
Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda. 2. majandusliku sektori tähtsuse, ta nim majandussüsteemi baasiks millel rajaneb pealisehitus- poliitiks,kunst,haridus,uskumused,perekond jne. Tähtsamaks pidas majandust,eriti omandisuhteid, sest see mõjutab pealisehituse arengut. 3. tõi esile konfliktirolli ajalooo kujutamisel. Konfliktiks pidas ta ekspluateerijate ja ekspluateertavate vahel. Orjapidajad ja orjad kes feodaalid ja pärisorjad. Emile Durkheim (suitsiidid, pani aluse suitsiidistatsitikale,vaatles ühiskonda omaette reaalsusega, kus inimesed sünnivad,elavad ja surevad kuid nende kongemuste muster eksisteerib nendest erladiseisvalt. Max Weber Tema leidis et euroopas on välja kujuenud uus ühiskond, mille aluseks on tööstuslik majandus. Ta leidis et inimevõimetel pole piire. Miinuseks luges aga seda et teaduse areng
eelmisel kursusel läbitud aine ,,Sotsiaalteadused". Nimelt käsitlesime seal põgusalt Karl Marxi teooriad, kuid käsitlemata jäi tema elulugu. Usume, et Marxi maailmavaateid on kergem mõista, kui teada tema elukäiku, sest tema esimesed mõtted, arvamused ja tõekspidamised hakkasid välja kujunema juba lapsepõlves. Karl Marxil tuli oma elus palju raskusi ületada. Ta ei otsinudki kergeid teid. Ta oli kõigepealt võitleja. Võitlus tööinimeste vabaduse ja õnne eest, võitlus ekspluateerijate ja nende teenrite vastu oli tema elu eesmärk. Juba noorusaastail astus ta kahevõitlusesse isevalitsusega, poliitilise ja sotsiaalse rõhumisega. Marx valis poliitilise pagulase raske saatuse, katkestas sidemed oma keskkonnaga ning oli sunnitud lahkuma kodumaalt, kusjuures ta teadis, et teda, tema naist ja lapsi ootab ringirändamine ja puudus. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud tema raskest ja pidevast tööst ning viletsatest elutingimustest.
Kogu protsessis on oluline, kellele kuuluvad tootmisvahendid eraomand või üldrahvalik omand. Pinged ühiskonnas tekivad tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel ja see viib sotsiaalse revolutsiooni tekkimisele. Sotsiaalse revolutsiooni eeltingimus tekib revolutsiooniline situatsioon, mille olemuseks on see, et valitsevad klassid ei saa enam endist viisi valitseda ega elada; allutatud klassid ei taha endist viisi elada. Puhkeb konflikt ekspluateerijate ja ekspluateeritavate vahel. Tegelikult kujuneb see konflikt alati relvastatud konfliktiks. Seetõttu nimetas ta revolutsioonilise situatsiooni tekkejõuks lepitamatu vastuolu (antagonismi) tekkimist tootjate ja tootmisvahendite omanike vahel. Relvastatud ülestõus viib aga tootmisviiside muutumisele. Tootmisviis = tootlikud jõud ja tootmissuhted. Tootmisviiside mõiste langeb kokku sotsiaalmajanduslike formatsioonide mõistega. Nii palju kui oli formatsioone, on ka tootmisviise
sotsialismi võit majanduses. Nüüd, kus sotsialistlik süsteem on rahvamajanduse kõigil aladel võtnud ja kus kapitalistlikud elemendid on täielikult likvideeritud, rakendatakse seda sätet kitsendatult. Kapitaliste peeti parasiitideks ja ekspluateerijateks ning neist tuli lahti saada. Nõukogude seadus, avades kodanikele kõige laiemad võimalused ühiskondlikuks- kasulikuks tegevuseks, ei luba samal ajal sotsialistlikus ühiskonnas parasiitide ja ekspluateerijate teket Kuigi seaduse järgi olid endiselt tsiviilõigused tagatud, nähti Kriminaalkoodeksi paragr 31-ga ette ka nende kaotamine. Tsiviilõigusi võis kaotada näiteks siis, kui inimese tegevus ei vasta sotsialistliku riigi põhimõtetele ehk siis tegelikkuses võis neid kõigilt ära võtta. VNFSV tsiviilkoodeks (1922) Tsiviilõigusteaduse arengu teoreetiliseks aluseks on Marxi-Lenini õpetus riigist ja õigusest. V.I
austab ikka seda, mis tal puudub -- kui aga tööline ometi ei austa, siis võib ju vabrikant omalt poolt maakerale miini alla panna või aatomid oma peos puruks litsuda, nagu seda nii kujukalt väljendas Aleksei Aleksejevits. See oleks lõpp. Aga inimene ei taha lõppu, ka tööline ei taha, inimene tahab olla igavene. Minu mõtet loogiliselt edasi arendades näeb igaüks, et õiglus hakkab siis maksma mitte ainult rahvaste peres ja ekspluateerijate ning ekspluateeritavate vahel -- õigem, need mõisted kaovad siis ja neid sõnu ei tunne enam ükski keel maailmas -- mitte et kaoks ainult rahvusvaheline ja isikusuhteline ekspluatatsioon, vaid õiglus pääseb troonile ka koolis ja kodus. Omavolile ja jõhkrale ning julmale vägivallale pannakse igal pool piir palja oletatava võimalusega, et kogu see maakera krempel võib vastu taevast lennata ka kõige abituma käe läbi, kui temale tehakse liiga
annaabi.ee 
