kulu 2 tulu kasv 3% Kulude kasv 3% diskontomäär 10% Müügikulu 2% Kap. määr 8% Aasta 1 2 3 4 5 6 Oodatav kogutulu 2850,00 2935,50 3023,57 3114,27 3207,70 3303,93 Ekspluatatsioonikulu 76,00 78,28 80,63 83,05 85,54 88,10 Netotulu 2774,00 2857,22 2942,94 3031,22 3122,16 3215,83 Diskontokordaja 0,91 0,83 0,75 0,68 0,62 0,56 Diskonteeritud netotulu 2521,82 2361,34 2211,07 2070,37 1938,62 Jääkväärtus 41299,14
Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane eksp.kulu*20 aastat=100 000*20= 2 MEEK Btulud=P(kW)*Tmax*el.hind Tulu esimesel 3-l aastal: B3a=1000*2500*1,2= 3 MEEK Tulu aastatel 4-20: B4-20a=1000*1*2500= 2,5 MEEK
Transpordisüsteemi üldistatud täiskulu: 1) Transporditeenuse tarbija kulud ehk isikukulud (otsesed ja kadused rahalised väljaminekud, reisi ajaväärtus) Transporditeenuse pakkuja kulude klassifikatsioone: 1. sõidukikulud ja infrastruktuurikulud, mõlemad jagunevad akspluatatsiooni- ja kapitalikuluks, viimase hulka kuulub ka taotletav kasum; Sõidukiga seotud kulud (sõidukikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Veeremiga seotud kulud o Teenusega seotud kulud (sisseostetud teenused ja omateenused) o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB
T kuivataja töötasu tunnis EEK/h (T = 20 [6]). Arvestades Eesti Vabariigis kehtivat Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Ametiühingute Keskliidu kahepoolset kokkulepet 2009. a. üleriigilise palga alammäära kohta on miinimumpalgaks 4350 EEK [5]. Sellest tulenevalt oleks otstarbekas võtta tööline palgale kokkuleppelise tasuga hooajatööle. 2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud Kõigi eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n S k = A + ETH + QE + QK + T p = 69014,0 + 96969,6 + 21608,03 + (2.11) i =1 + 66364,49 +1680 =197362,26, kus Sk seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarsed ekspluatatsioonikulud koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1) veerus 15.
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuus arutamiseks riikidele, kelle territooriumi või
Küttesüsteem 160856 220142 Ventilatsioon 174354 238615 KOKKU 23200 335210 439880 1.7 Korrashoiukulud Järgnev tabel kajastab hoone jooksevkulusid, mille aluseks 65 m2 korteri kulud. Tabel - hoone jooksevkulud Kululiik /kuu /m2 Ekspluatatsioonikulu 12,98 0,20 d Remondifond 20,77 0,32 Küte 100,80 1,55 Üldvesi 1,85 0,03 Üldelekter 2,38 0,04 Prügivedu 1,73 0,03 Liftitasu 1,53 0,02
* Rajatiste ehitusliku osa maksumus * Montaaitde maksumus * Muud maksumused Tpsemalt mratakse maksumus eelarveliste kalkulatsioonidega. Tavaliselt on arvutused tmahukad ja seetttu kasutatakse lihtsustatud hinnanitajaid. Tavaliselt on nad nidatud tabelina ja arvutite jaoks valemitena. Erikapitaalmahutused on vajalikud energiaseadmete kapitaalmahutuste vrdlemiseks. Igaaastased jooksvad kulud C = Ca + Cm + Ct + Ce Ca - amortisatsioonieraldised Cm - aastane ekspluatatsioonikulu Ct - tju kulu teenindamiseks ja remondiks Ce - elektrienergia aastane kulu C a = pa K C m + C t = pt K Ce = t W pa - amortisatsioonieraldiste koefitsient K - seadme maksumus pt - aastase ekspluatatsioonikulu koefitsient t - elektrienergia omahind W - elektrienergia kaod aastas Kapitalipaigutuse ja igaaastaste jooksvate kulude jrgi mratakse aastased kulutused 2. Elektriline koormus 2.1
individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid. 22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele
joonis 18). Seepärast tuleb ostustiimulitena käsitleda nii tulus sisalduvaid väärtusi kui kulude struktuuris olevaid 2 elemente. Sageli rõhutatakse üksnes toote ratsionaalseid väärtusi, jättes esile toomata emotsionaalsed küljed. Samuti eksitakse kulude käsitlemisel, diskuteerides kõrge ostukulu, mitte aga teiste, võib-olla madalamate, ent tarbimise seisukohast väga oluliste kululiikide üle (näiteks ekspluatatsioonikulu). TOOTES SISALDUVAD TULUD TOOTE TEENUSTE PERSONALI MAINE KVALITEET KVALITEET KVALITEET KVALITEET KOGU- TULU TARBIJA POOLT SAADAV KASU KOGU- KULU OSTU- EKSPLUATAT- SOETAMISE SOETAMISE KULU SIOONIKULU AJAKULU VAIMNE KULU
tehingu toimumise aastal, jaotatakse nad mitme aasta peale laiali. /2, lk 85/ 2.1.1.4. Peatuskoha ja maapealsed kulud Peatuskoha ja maapealsed kulud on kulutused, mis tekivad lennujaama teenuseid, välja arvatud maandumise tasusi, kasutades. Sellisteks kulutusteks on lennuki ning lennuki reisijaid teenindava lennujaama personali palgad. Lisaks võivad sellesse kulu- kategooriasse kuuluda maapealsete seadmete ekspluatatsioonikulu, maapealse transpordi kulu, ehitiste ja rajatiste ning muude seadmete kulud. Samuti võib kulud, mis kerkivad hooldus- ja kindlustusteenuse lisandumisel majade ning seadmete kasutamisel, siia gruppi lisada. /2, lk 86/ Peatuskoha ning maapealsed kulud on tõenäoliselt kõige suuremad just lennufirma baaslennuväljal. Väiksemate lennujaamade puhul võivad lennufirmad mõned teenused sisse osta osaliselt või täielikult. Sel juhul peavad sisseostetud teenused
annaabi.ee 
