MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken kus l on vee aurumise peitsoojus. Selle põhjal saadakse küllastava aururõhu määramiseks (millibaarides) järgmine ligikaudne seos (kehtib vahemikus t 0 = -50 + 50 0 C , T = 273.15 + t 0 ), mis järgib võrrandi teoreetilist kuju 5361.9 e s = exp 21.4318 - . T (2.3) Tuginedes eksperimentaalsetele andmetele ning arvestades l const , saame veeauru tegeliku küllastava rõhu jaoks võrreldes teoreetilise seosega (2.3) täpsema seose kujul 2937.4 log10 e s = 23.5471 - - log10 T . T (2.4) Vesi hakkab keema temperatuuril, mille juures küllastav aururõhk on võrdne atmosfääri rõhuga ehk es = p . Veeauru hulka küllastava hulga suhtes näitab suhteline niiskus
Sissejuhatus Sõna ,,eksperiment" tekitab inimestes tavaliselt seose teadusega, kuigi see ei ole kindlasti ainuke kasutatav uurimusmeetod. Teaduses on eksperimentaalsetele uuringutele kindlasti oma koht. Laialt leiab see praktikasse rakendamist spordi-, liikumis- ja arstiteaduses. Seega viiakse maailmas iga aasta läbi palju erinevaid ja sarnaseid eksperimentaalseid uuringuid. Selleks, et eksperimentaalset uuringut läbi viia, peab kõigepealt tutvuma teooriaga, mis seda käsitleb. Iga teadustöö aluseks on teada tuntud reegleid, milledest peab kinni pidama selleks, et tehtud tööl oleks väärtus
protsessid on muidugi hüpoteetilised ja nende ajus paiknemise aeg ega koht pole täpselt 4 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 242. 5 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 95. 5 määratletavad."6 Bachmann ja maruste seevastu aga rõhutavad, et ,,mudelid pole spekulatiivsed, vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele."7 M e t a k o g n i t s i o o n ja täidesaatmise kontroll Nägemine Lühi- Arendus- Pika- Välis- protsessid
Edmund Husserl (1859-1939) • Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne. • Puhas fenomenoloogia – keskendub subjektiivsetele introspektsioonile kuna see omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele. • Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele (näiteks inimese interaktsioon keskkonnaga). Oswald Külpe (1862-1915) • Würtzburgi koolkond • Kujutlusevabad mõtted – vastandus Wundtile. • Süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon - katseisikule anti problem ja ta pidi kirjeldama kuidas ta seda lahendas – mentaalsed operatsioonid, mõtlemisstiilid. Tõestas, et on olemas kujutlustevabad mõtted – otsimine, kahtlemine jne.
märkimisväärset ebaselgust. Prosotsiaalse käitumise areng · EKPERIMENTAALSED UURIMUSED varem katsetasid teadlasid eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970-datel palju kasutust leidnud tehnika oli premeerimine. · JÄLGIMISUURIMUSED paljusid sellistele prosotsiaalse käitumise eksperimentaalsetele uurimustele omaseid probleeme saab lahendada, jälgides last loomulikus keskkonnas. Prosotsiaalset käitumist kooli ja perekonnas mõjutavad tegurid · Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kui tähtsad on k perekonna sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla
a.) - mikroskoopilise ainetüki juhuslik liikumine. Algselt avastatu oli õietolmuosakeste juhuslik liikumine. Kuigi seda osakest loetakse mikroskoopiliseks, on see aatomite ja molekulide mõõtmetega võrreldes märgatavalt suurem. Browni liikumise põhjus – aatomite või/ja molekulide põrked vastu osakest. 1905. a. käsitles Albert Einstein Browni liikumist teoreetilisest lähtepunktist ja arvutas eksperimentaalsetele andmetele tuginedes aatomite ligikaudse massi ja mõõtmed. Aatomite ligikaudne läbimõõt: D~10−10 m . Molekulaarkineetilise teooria eesmärk – seletada katsetes ilmnevaid ja mõõdetavaid kehade omadusi (temperatuur, rõhk, ruumala, tihedus) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Kasutatakse statistilise meetodeid (statistiline füüsika, statistiline termodünaamika), milles kasutatakse suurusi nagu keskmine kiirus, kontsentratsioon, molekulide keskmine kineetiline energia jms.
ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod ja moonutamised on seotud mitme taseme tööst. Iseadresseeruv mälu sensoorsest püsimäluni vastavate sensoorsete tunnuste alusel leitakse automaatselt, ilma tahtliku teadvuse osaluseta vastav mälupesa püsimälus. Lühimälu üheks alasüsteemiks on puhvermälu, kus kokkusurutud vormis on ülekorratava lühimälu info esindused. Mudelid ei ole spekulatiivsed vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele. Mälu uurimiseks suund paralleelsete hajusjaotusprotsesside käsitlus mälu aluseks assotsiatsiivselt seotud tunnetusühikute süsteemi, kus ühikutevahelistel seostel on aktiviseeriv või pidurdav toime moodlid millest igaüks täidab oma ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet
56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt Teadusfilosoofiline vahepala:Wilfrid Sellars (1912-1989) murdis pead selle üle, kuidas lepitada teaduslikku maailmapilti selle ilmneva [manifest] pildiga, mis meil on maailmast, kui me seal igapäevaselt ringi toimetame. Kui tekib konflikt kahe pildi vahel, siis on meil näiteks järgmised võimalused: 1. Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon. MIKS? Teaduslik pilt toetub eksperimentaalsetele testidele ning tõendusmaterjalile. Ilmnev pilt põhineb eelarvamustelning meie ülesehitusest tingitud illusoorsetel arusaamadel. 2. Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne. MIKS? Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel, mida peab vältimatult eeldama ka teaduslik pilt. Kui teaduslik ettekujutus maailmast satub vastuollu ilmneva pildiga, siis see ettekujutus on ekslik. Kui loobuda ilmnevast pildist,
Siin kohal on kasulik tuua välja mõned näited. Näiteks füüsikateooriates ennustatakse selliste elementaarosakeste olemasolu, mida nimetatakse neutriinodeks. Neutriinod avastati nende teoreetilise ennustamise algusest umbes paarkümmend aastat hiljem, sest neid on väga raske eksperimentaalselt kontrollida ja uurida, mida on siiski ka tehtud. Kuid neutriinod ei ole kaugeltki ainsad ,,teaduse uperpallid", mis on valdavalt keerulise iseloomuga meie kaasaegsetele eksperimentaalsetele riistapuudele. Näiteks astronoomia teaduses teatakse juba aasta kümneid tumeda aine olemasolu avakosmoses. Kuid mitte keegi ei oska endale ettekujutada seda, et mis see tume aine füüsikaliselt on. Teada on ainult seda, et tume aine avaldub ainult gravitatsioonis ja muud ei ole sellest midagi teada. Eksperimentaalselt uurida tumedat ainet on ammugi võimatu. Kuid see on siiski olemas hoolimata teadlaste praegustest füüsika teadmistest
Siin kohal on kasulik tuua välja mõned näited. Näiteks füüsikateooriates ennustatakse selliste elementaarosakeste olemasolu, mida nimetatakse neutriinodeks. Neutriinod avastati nende teoreetilise ennustamise algusest umbes paarkümmend aastat hiljem, sest neid on väga raske eksperimentaalselt kontrollida ja uurida, mida on siiski ka tehtud. Kuid neutriinod ei ole kaugeltki ainsad ,,teaduse uperpallid", mis on valdavalt keerulise iseloomuga meie kaasaegsetele eksperimentaalsetele riistapuudele. Näiteks astronoomia 74 teaduses teatakse juba aasta kümneid tumeda aine olemasolu avakosmoses. Kuid mitte keegi ei oska endale ettekujutada seda, et mis see tume aine füüsikaliselt on. Teada on ainult seda, et tume aine avaldub ainult gravitatsioonis ja muud ei ole sellest midagi teada. Eksperimentaalselt uurida tumedat ainet on ammugi võimatu. Kuid see on siiski olemas hoolimata teadlaste praegustest füüsika teadmistest
annaabi.ee 
