sõltub teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele. Tuleb määrata uurimisobjektid, mida uuritakse ning pannakse paika muutuja ehk tegur, mille mõju uuritakse. Järgmisena on vaja taustinfot koguda, mida saab teaduskirjandusest ja internetis (tuleb ettevaatlik olla info õigsusega). Seejärel tuleb püstitada hüpotees ehk oletatav vastus probleemile. Nüüd tuleb aga oma hüpoteesi kontrollida vaatluse või katsega. Selleks tuleb kõik väga täpselt planeerida. Tuleks vaadelda eksperimentaalgrupi ja kontrollgrupi abiga. Kui analüüsi tulemused kinnituvad hüpoteesi, siis saame teada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku veendumuseni jõudmiseks peame katset mitu korda kordama. Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga c) teadusliku teooria loomisega d) järelduste tegemisega 16. Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel 20
Meetodina kasutati 2 x 2 faktoranalüüsi. Kaks sõltumatut muutujat: SM tase (kõrge/madal) ning CBIM õppimine (koos/ilma) ning kaks sõltuvat muutujat: saavutatud tulemused ning motivatsiooni taju (kas tugevnes või vähenes õppimise käigus). Eksperiment viidi läbi interneti- põhises õpikeskkonnas, kus kontrollgrupil paluti teatud teemad endale selgeks teha ainult teooria abil ning eksperimentaalgrupil paluti teemad selgeks teha CBIM abil. Eksperimentaalgrupi materjalides kasutati vestlusmeetodit, situatsioonõppe meetodit, võistlusmomendi meetodit ning motivatsiooni tõstmise meetodit (iga eelneva ülesande hea sooritus andis boonust järgmise ülesande sooritusel). Teadmiste kontrolliks kasutatav test oli mõlemal grupil identne. Gruppidesse jagunemine toimus SM testi alusel. Tulemused varieerusid 61 – 174 punkti vahel, M = 127,67, SD = 17,66. Selle põhjal jagati õpilased kahte gruppi: kõrgema sisemise
d) molekulaarbioloogia 4. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on... a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 5. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt ... a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 6. Organismide kasvamine kaasneb nende... a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 7. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema... a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga c) teadusliku teooria loomisega d) järelduste tegemisega 8. Teaduslik teooria üldistab... a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese TÄIDA LÜNGAD 1. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada AINURAKSETEKS ja hulkrakseteks 2. Iga organism SÜNNIB, PALJUNEB ja sureb. 3. Molekulaarbioloogia uurib elu MOLEKULAARSEL tasemel. 4. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida KATSE ja VAATLUSE abil. 5
a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt:a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende:a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on:a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:a)
27)Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. 28)Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. 29)Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. 30)Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega. 31)Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid. 33)Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: a) Fe, b) Mg, c) Zn, d) Ca. 34)Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam:
Ameerika teadlased tegid kindlaks, et beebid imevad ema rinda palju aktiivsemalt, kui seejuures kõlab meloodia, mis oli neile tuttav juba enne siia ilma sündimist -- meloodia, mida nende emad neid oodates kuulasid. Valencia Ülikooli õpetlased kutsusid beebiootel emasid (alates raseduse 28. nädalast) keelpilli kontsertidele klassikalist muusikat kuulama. Pärast sündimist olid nende lapsed aasta aega vaatluse all. Teadlased hindasid nende arengut standardsete testide varal. Selgus, et eksperimentaalgrupi lapsed kasvasid kiiremini ning edestasid kontrollgrupi lapsi nii liikumise kui ka keelelise oskuse poolest. On ilmselge, et muusika aitab juba emakõhus kaasa lapse arengule. Laps mitte üksnes ei jäta meelde meloodiat; muusikat kuulates paranevad tema kõnevõimalused, liikumisaktiivsus, tema ruumiline orientatsioon jne. Samas, kui muusika on liiga vali ja erutav, võib see lapsele hoopiski negatiivselt mõjuda.
Eestis kasutatakse antud programmi peamiselt skisofreeniahaigete remediatsioonis psühhiaatriakliinikutes tegevusteraapia osana. ((J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus); CANTAB-i testide tulemused näitavad eksperimentaalgrupi keskmiste märgatavat parenemist pärast COGPACK-i treeningut skisofreeniahaigetel. Uuring näitas parenemist eriti nooremas 8 vanusegrupis. (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) F*. Epidemioloogilised andmed WHO (2013) andmetel on maailmas keskmiselt Aspergeri esinamissagedus 62/ 10 000. See
kontrollgrupp. Enne programmi käivitumist ja aasta peale programmis osalemist mõõdetakse standardiseeritud meetodite abil mitmeid näitajaid kõikide noorte osas -nii programmis osalenute kui kontrollgrupis olnud noorte puhul. Mõõdetakse näiteks 25 koolitöös osalemist, enesest lugupidamist, võõrandumist jms. Samuti mõõdetakse haiguspäevi, uimastite kasutamist ja õigusrikkumisi. Kui kõik andmed on kogutud, võrreldakse omavahel nii eksperimentaalgrupi kui kontrollgrupi näitusid, kasutades selleks statistilisi meetodeid. Puhas kvalitatiivne hindamine: Naturalistlik küsitlus, kvalitatiivsed andmed ja sisu analüüs. Protseduurid osalejate selekteerimiseks ja programmiga sidumiseks määratakse kindlaks programmi personali poolt. Hindaja leiab piisavalt aega osalejate sügavuti intervjueerimiseks niipea kui nad on programmi haaratud. Intervjuude läbi küsitletakse õpilasi, milline kool neile meeldib, mida nad koolis teevad, kuidas nad
programmi. Selle grupi perekondi külastas pedagoog regulaarselt ühe korra nädalas. Kontrollgrupi lapsed niisuguses programmis ei osalenud. Hiljem jälgiti lapsi kuni 19-aastaseks saamiseni19 ja kuni 27.eluaastani.20 Programmi läbinud indiviidide hulgas oli märgatavalt vähem arreteerimisi (eksperimentaalgrupis registreeriti 7%-l indiviididest viis või enam arreteerimist võrreldes 35% kontrollgrupiga). Eksperimentaalgrupi tööga hõivatuse näitajad olid oluliselt kõrgemad. 27. eluaastaks oli 71%programmi läbinud lastest keskharidusega, võrreldes 54% kontrollgrupi indiviididega. IQ oli kõrgem programmi läbinute lastel varases lapseeas,kuid niisugused erinevused kadusid noorukieaks. Tulemused näitavad, et koolieelsetel interventsioonidel on positiivne efekt riskilaste hilisema õigusvastase käitumise suhtes. Efekt tuleneb sellest, et
annaabi.ee 
