Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel. Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks
Lugemiseks: 1. William G. Iacono Effective Policing: Understanding How Polygraph Tests Work and Are Used Criminal Justice and Behavior 2008, 35 kirjandus_7_1 2. Psychology and Law: Bridging the Gap. Edited by D.Canter and R.Zukauskiene 2008, Ashgate: 3.ptk.: Lie detectors and the law: the use of the polygraph in Europe, Ewout H. Meijer and Peter J. van Koppen kirjandus_7_2 Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Menetlusasjas antud ütluste puhul on alati võimalus, et -nii oligi, nagu ta räägib; -ta valetab teadlikult; -ta ütleb, et ei mäleta; -tal on mingi kognitiivne defitsiit, mis ei võimalda /ei võimaldanud tajuda, aru saada või end sõnaliselt väljendada
Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. 17 14. Üldine ülevaade peamistest meetoditest, mida on soovitatud ütluste kvaliteedi hindamiseks; hinnang teadusliku psühholoogia aspektist Selle kohta, kas menetlusosaline räägib õigust või annab teadvalt valeütlusi, ei saa anda eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Tulenevalt individuaalsetest psüühilistest iseärasustest on erinevate isikute poolt antud ütlused sama sündmuse kohta alati mingil määral erinevad ka siis, kui subjektiivselt antakse täielikke ja õigeid ütlusi. Ei ole ühtegi teaduslikku meetodit kuidas valetamist avastada!
(2) Eksperdiarvamus saadetakse mõlemale vaidlevale poolele. Kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmisega seotud kulud tasub vastavalt komisjoni otsusele vaidluses kaotajaks jäänud pool. (3) Komisjonil on õigus jaotada kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmisega seotud kulud tarbija ja kaupleja vahel, kui vaidluses kaotajaks jäänud pool ei ole üheselt tuvastatav. (4) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmine ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja on nõus tasuma sellega seotud kulud. § 33. Komisjoni istungi protokoll (1) Komisjoni istungi protokollib Tarbijakaitseameti ametnik, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 24 (2) Komisjoni istungi protokollis kajastatakse vaidluse seisukohalt olulisi andmeid. (3) Komisjoni istungi protokolli märgitakse:
menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja. Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel. Eksperdil on ekspertiisi tehes õigus: 1) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist; 2) ekspertiisimaterjali täielikkuse tagamiseks osaleda uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel menetlustoimingus ja kohtu kutsel kohtulikul uurimisel; 3) tutvuda kriminaalasja materjaliga, mis on vajalik ekspertiisiks; 4) keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud
fikseerimine. Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust (eksperdiarvamus) asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seevastu õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel vaid väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks (vt TsMS § 293 lg 1). Seega eksperdi arvamuseks saab olla üksnes kohtu poolt määrusega määratud eksperdi arvamus. Eksperdiarvamust võib anda isik, kes töötab riiklikus ekspertiisiasutuses kohtueksperdina või muu asjatundjana; kes on riiklikult tunnustatud ekspert või kes on kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Ekspert annab eksperdiarvamuse kohtule kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, suuliselt kohtuistungil või muus vormis eksperdi nõusolekul. Kohus võib kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eksperdiarvamuse andnud eksperdi küsitlemiseks kohtuistungile kutsuda
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi ka KrMS) § 130 lõige 2 täpsustab neid aluseid kriminaalmenetluses ning sedastab, et isiku võib vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 317 kriminaliseerib menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgi kohtueelsele või kohtumenetlusele ilmumise takistamise, KarS § 322 sundimise valeütlust, vale eksperdiarvamust andma või valetõlget tegema ning KarS § 323 kriminaalmenetluse osalevate isikute (sh tunnistaja) suhtes vägivallatsemise. Seega on kehtiva õiguse kohaselt võimalik isikult vahistamise kaudu vabadus võtta ka selliste kuritegude 179 Õiguskantsleri 02.03.2009 soovitus nr 7-4/071019/00901124. Nimetatud menetluse käigus tõi Tartu Vangla oma 20.07.2007 kirjas nr 2-3/10063-1 jalutusbokside kohal esitatava valju helitausta tekitamise põhjusena
lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne. NB ekspert ei vasta küsimusele, mis on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Eksperdiarvamus (KrMS § 107) ekspertiisi tegemise tulemina vormistatakse ekspertiisiakt, mille põhiliseks osaks on lõpposa, mis sisaldabki tõendit eksperdiarvamust, mis tugineb ekspertiisi käigus teostatud uuringutele. Kahtlemata on ekspertiisiakti kõigil osadel oluline tähtsus eksperdiarvamuse kui tõendi hindamisel, kuid kohtuotsuse tegemisel tohib kohus tugineda vaid ekspertiisiakti lõpposale ehk eksperdiarvamusele. Seda seisukohta ei taheta praktikas alati jagada, sageli on tõendina soovitud näha ka ekspertiisiakti põhiosas märgitut.
annaabi.ee 
