3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist
Sajandil ja on muutunud globaalseks. Teoreetiliselt eristamine Sztompka: 1. Individualism meid ei defineeri enam grupp, kuhu kuulume. Emantsipatsioon (püüe poliitilisi õiguseid ja võrdsust saavutada, sõltuvusest või kitsendustest vabaneda). 2. Diferentseeritus indiviidid on eristatud. Tööjaotus Bourdieu. 3. Ratsionaalsus parima lahenduse leidmine, usk teadusesse. 4. Majanduslikkus enamik meie elust keerleb ümber majandustegevuse. 5. Ekspansionism laienemine, füüsiliselt ja ka sissepoole modernistlik mõtlemine. Sztompka kirjeldas ka modernset inimest. Giddens kõrgmodernism: 1. Usaldus peame usaldama abstraktseid süsteeme (maksud, haigekassa jne) 2. Pidev risk kalkuleerime neid. Opaqueness läbipaistmatus süsteemi loomise võimel on piirid. 3. Ühiste väärtushinnangute puudumine. 4. See kõik on globaalne.
9. Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust? Sest ei ole olemas sellist meediakanalit, milles saaks vaidlustada erinevaid inimesi ära kasutavaid reklaamikampaaniaid, suured telekanalid eelistavad inimesi lollitavaid reklaame tegelikkust näitavatele ning ei lase viimastel endale eetriaega osta. 10. Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad? Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult. Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni. 11. Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid?
Mida on nimetatud impeeriumiks ? V : Makeedoonia, Rooma, Bütsants, Mongoli, Ottomani Türgi, NSVL, Hiina, Peruu, Mehhiko, USA Praegu negatiivse tähendusega mõiste, see nimetus pärineb kriitikutelt ja vaenlastelt. Sõna impeerium seostub sellega, et keegi tahab teist riiki domineerida. Kunstlikult loodud poliitilised moodustised. Nad pole kokkupandud ainult jõu abil, juurde käib reeglina mingi ideoloogia (tsivilisatsioon, islam, marksism jne). Ekspansionism (uut tüüpi sõda : eesmärgiks vallutus). Imperiaalse sõja eesmärgiks vallutus, teenida kasu sellest sõjast. Napoleon Bonaparte Prantsuse keisririigi imperaator. 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks (imperaator). 2. dets. 1804 kroonimine keisriks. Jäljendas Karl Suure keisrikskroonimist. Paavst oli küll kohal (tseremooniameister) , kuid Napoleon läks ise
Probleem oli revansism. Tingis Hitleri võimule tuleku, agressiivsuse ja tingis II Msi. Peale II ms oli uus küsimus, et mida teha kaotajatega, eriti Saksamaa. Ta 1 tükeldati neljaks okupatsiooni tsooniks. Berliin ja Austria olid ka neljaks jaotatud. Saksamaa küsimus oli päris keeruline. Kõigepealt rindejoon teisenes väga kiiresti idabloki ja läänebloki vahel. Külmsõda Venemaa ja USA. NL ekspansionism. Raudne Eesriie hakkas tähistama eraldusjoont ida- ja lääne-euroopa vahel. Meie jäime ida poole. Läks mitukümmend aastat enne kui see läbi sai. Euroopa jagunes kaheks valitsevaks blokiks. Suured ähvardused, relvad. Külm sõda kestis kuni 80.aastate lõpuni. NL kuulutas oma poolt välja Ida-Saksamaa. Saksamaa lääneosas loodi uus demokraatlik turumajandus riik, hakkas end rehabiliteerima. Selleks, et Saksa ohtu vähendada, seoti Saksamaa majanduslikkudesse sidemetesse, et ei tuleks
Ühiskond jaguneb kolmeks: juht, kelle võimus ja õigsuses ei kahelda; eliit(meessoost), keda iseloomustab heroism ja võime end ohverdada; mass, kes vajab juhtimist. Juhil on vahetu side rahvaga läbi oma partei. Seetõttu on parlament mittevajalik institutsioon. Kuna fašism eitab individualismi ning üritab võita enda poole töölisklassi, siis on sarnasus sotsialismiga. Samuti on sarnasusi natsionalismiga ja rassismiga: võeti üle šovinism ja ekspansionism- aaria rass on teistest kõrgem ning peab olema maailmas valitsev. Ideoloogia vormid: 1) Itaalia- fašism põhineb riikluse rõhutamisel. See on seletatav Itaalia enda näite kaudu. 1871 ühendati Itaalia, kuid see ei toonud kaasa ühtsust. Mussolini leidis, et riikluse idee võimaldab kõrvaldada erisused. Sisuks totalitarism- indiviidi allumine riigile. 2) Saksamaa- tuntud eelkõige natsionaalsotsialismi nime all ning oli seotud rassi ja rahvuse
Ühiskond jaguneb kolmeks: juht, kelle võimus ja õigsuses ei kahelda; eliit (meessoost), keda iseloomustab heroism ja võime end ohverdada; mass, kes vajab juhtimist. Juhil on vahetu side rahvaga läbi oma partei. Seetõttu on parlament mittevajalik institutsioon. Kuna fašism eitab individualismi ning üritab võita enda poole töölisklaasi, siis on sarnasus sotsialismiga. Samuti on sarnasusi natsionalismi ja rassismiga: võeti üle šovinism ja ekspansionism – aaria rass on teistest kõrgem ning peab olema maailmas valitsev. Ideoloogia vormid Itaalia – fašism põhineb riikluse rõhutamisel. See on seletatav Itaalia enda näite kaudu. 1871 ühendati Itaalia, kuid see ei toonud kaasa ühtsust. Mussolini leidis, et riikluse idee võimaldab kõrvaldada erisused. Sisuks totalitarism – indiviidi allutamine riigile. Saksamaa – tuntud eelkõige natsionaalsotsialismi nime all ning oli seotud rassi ja rahvuse ideega.
Türgi, Hiina, Peruu, Mehhiko, Nõukogude Liit, USA · Praegu halvustav mõiste, seondub poliitilise, majandusliku ja/või kultuurilise rõhumisega, eripärade mittetunnustamisega · Kunstlikult loodud poliitilised moodustised. Võim mingi suurema ala või hulga kogukondade üle. Alati ei ole see kunstlikult loodud impeerium jõu abil, vaid sinna lisandub ka ideoloogia, mis õigustab ekspansionismi (tsivilisatsioon, islam, marksism jne). Ekspansionism (uut tüüpi sõda: eesmärgiks vallutus). Nt: Rooma puhul kõneldi laiemast tsivilisatsioonist, s.t. seda on vaja viia barbaritele; Ottomani Türgil oli islami levitamise idee. Napoleon Bonaparte (17691821) · 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks. Tekkis ühe inimese võim vabariigi sees (formaalselt oli tegu vabariigiga, sisuliselt monarhia vormiga). · 2. dets