Igal teosel on inimese poolt, kes selle lõi, autoriõigused. Autorlusele kehtivad kindlaks määratud reeglid ja rikkumisel omad karistused. Plagieerimine ongi kellegi teise mõtete ja ideede kasutamine oma nime all või päris autorile mitte viitamine, mida tuleb suhteliselt tihti ette, eriti koolitöödes. On väga tähtis, et kellegi teise teos oleks korrektselt viidatud, sest teise autori omandi vargusesse ei suhtuta leebelt ja karistuseks võib olla näiteks eksmatrikuleerimine. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autor. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.autor.ee/autor/ (13.11.2017). Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Adrat, T., Pohlak, R., Urmet, A. (2015). Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.eitk.ee/public/dokumendid/valjaanded/EITK_opik.pdf (13.11.2017). Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 73-79. http://www.emakeeleselts
Müügi- + üürileping -korteriostuleping peab olema notariaalne - üürileping ei pea olema noariaalne - pidi olema kirjalik teade B üürinikule et peab välja kolida (erakorraline lõpetamine) -üürnik võib vaielda ja keelduda sest lepingu ülesütlemine ei ole korrektne -üürileping ei lõppe omaiku vahetuse korral 3. Margus S elas kõrgkooli ühiselamus. Temaga sõlmitud üürilepingu p.5.3 nägi ette, et üheks üürileandjapoolseks lepingu lõpetamise aluseks on üürniku eksmatrikuleerimine kõrgkoolist. Margus S eksmatrikuleeriti teise kursuse kevadsemestril õppemaksu võlgnevuse tõttu ning temaga lõpetati ka üürileping. Margus soovis üürileandjalt saada 1 300 eurot hüvitiseks remondi eest, mille ta esimese kursuse ajal oma ühiselamutoas oli teinud. Üürileandja keeldus hüvitise maksmisest põhjusel, et pole remondi tegemiseks nõusolekut andnud. Kellel on õigus? Üürileping
akadeemiline õiend (diploma supplement). 147. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, 147.1. kes läbis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe või magistriõppekava täies mahus ning 147.2. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ning 147.3. kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem. Arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. 149. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. 156. eimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja õppeprorektori korraldusega rektorile esitatud isikliku avalduse alusel, millel on dekaani kirjalik nõusolek. Reimmatrikuleerida saab isikut punktides 31–36 sätestatud korras juhul, kui õppekaval on tekkinud vaba õppekoht. 162. Ülikool teavitab õppeinfosüsteemi kaudu üliõpilast teda puudutavatest
supplement). 147. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, 147.1. kes läbis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe või magistriõppekava täies mahus ning 147.2. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ning 147.3. kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem. Arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. 149. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. 150. Ülikooli algatusel toimub eksmatrikuleerimine õppeprorektori korraldusega dekaani või finantsjuhi esildise või kraadi andnud nõukogu otsuse alusel järgmistel põhjustel: 150.1. seoses õppekava täies mahus täitmisega; 150.2. õppe lõpukuupäeva möödumisel; 150.3. edasijõudmatuse tõttu 150.3.1. semestri lõpuks õppekava minimaalses lubatud
matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima Ellu on endast väljas Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema. Ulaharitlane Jüri Pihlap isatalu pärija, mõistusega mees, ülikooli tudeng vigane õde, kellele jääb talu, sest sellega on ta mehelesaamine kindlustatud pärandus eksmatrikuleerimine tuim rahvas koosolekud kiviloopimine, aknalõhkumine, barrikaadid poolteist aastat vangistust kihutuskõned olid vaid petteks, eesmärk oli rahvas ärksamaks muuta. Silmahimu Laadakaupmees Taaniel Kiindok kampsunimüüja Susanna Tihane saabub talv, Susanna peab linna tulema tal pole Taanieli jaoks aega Taanielile räägitakse Susanna kohta lugusid, mida ta uskuda ei taha Susannal on uus peigmees raamatukaupmees
Ülikooliaeg Ülikooli astumine tõi kaasa järsu iseseisvumise reziim oli teine, puudus õpetajalik kontroll ja ka uus treener Fred Kudu kohtles oma kasvandikke kui iseseisvaid inimesi. Aun oli juba saavutanud esimese tipu spordis, kuid järgmine oli kaugel mägede taga. Käegakatsutav eesmärk puudus ning noormehe areng jäi seisma. Energia kees üle mujal teda ümbritsevate austajate ringis. Poisikeselik ülemeelikus tõi järgemööda pahandusi, millele pani punkti eksmatrikuleerimine ülikoolist, misjärel mees asus tööle Käärikule. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia- kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas teda Valter Kalam, kes noormeest õhutas: ,,Võta kätte ja käi olümpial ära!"
kasutamine ilma viitamata · Teise autori teksti sõnasõnaline (või peaaegu sõnasõnaline) mahakirjutamine, isegi selle viidates, näitab tudengi vähest võimekust ja pälvib tihti negatiivse hinde (õppejõud loevad samaväärseks plagiaadiga) · Plagieerides jääd lolliks, sest pole oma oskusi arendanud · Plagiaat on karistatav (vaata ÕKE-t): automaatne ,,F" noomitus (ÜTI õppejuht) eksmatrikuleerimine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 23 Plagiaadi tuvastamine · Plagiaat on (,,puust ette ja punaseks"): Copy-paste teise autori tekstist ilma sellele viitamata Teise autori teksti ümbersõnastamine või sõnade järjekorra muutumine, samas originaal-tekstile siiski viitamata Tabeli/graafiku, joonise, numbriliste andmete toomine viitamata · Siiski pole aktsepteeritav ka korrektselt viidates autori
Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga
Haldusmeetmete õigusliku iseloomu alusel: a) võimuhaldus (käsk, keeld, teatud õigused isikule). Võimuhaldus on alati allutatud avalik-üiguslikule regulatsioonile. Määrab ära isiku õigused ja kohutused. Peamised vahenid on haldusakt/õigusakt ja määrused. b) lihthaldus. Teatud juhtudel puudub lihthaldusel õiguslik toime isikule. Nt. Arengukavad, halduslepingud jms. Teatud juhtudel on võimuhaldus ja lihthaldus põimunud, nt avalik- õiguslikud ülikoolid (eksmatrikuleerimine / immatrikuleerimine). Avalikul haldusel kui tegevusel on ka oma sisemine funktsionaalne struktuur. Sellest aspektist lähtudes mõeldakse funktsioonide all halduse eesmärkide, ülesannete poolt determineeritud halduse iseseisvaid ja eraldatud liike või suundi. Selle alusel võib haldust liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga