ega tohiks olla kurb. Kui ma oleksin petaja, oleks mu jutt ja petus kigile selge ja arusaadav, sest pris tihti on nii, et mne jaoks on ppekava liiga kiire ja enne kui teema selge, minnakse edasi jrgmisele ning nii on hiljem raske. Niisiis petaks ma kasvi seda ainsat pilast, kellel on asi arusaamatu, kuni temalgi kik korralikult peas. Kuigi ka pilasel endal peab pihimu olema. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti pilastega koos midagi toredat. Niteks viiksin nad tihti ekskursioonidele, teatrisse ja reisidele. See jtab pilastele petajast hea mulje ning pilastele meeldib selle petajaga tunnis kia ja ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma suhteliselt leebe. Ma ei karjuks pilaste peale ja kohe kindlasti mitte ei solvaks neid. Liigne pahandamine tekitab pilastes ainult viha ja nad ei taha selle petajaga enam ldse tegemist teha. Kui ei tohi olla ka liiga leebe, sest nagu eldakse, pole halba ilma heata ja see thendab, et ka head olma halvata. pilased hakkaksid arvama, et nad
masinaruumi. Tikuvabrikus oli suureks probleemiks töökorraldus, kuna kõik ülemused olid kuidagi Pohli sugulased, kes tahtsid olla omaette peremehed. Vabrikus puudus kindla sõnaga juhataja ja töötajad tegid kuidagi ilma pühendumiseta oma töö ära. Töötajate hulgas tekitas pahameelt väike palk ja palgapäevade hilinemine. 1930.aastatel hakkasid paranema töötajate töötingimused. Suurenes palk, töötajad said preemiad , neid viidi ekskursioonidele ja lisaks said töölised ka vajalikud riietus- ja pesemisruumid. 1940.aastal kehtestati nõukogude võim , vabrik riigistati ja aasta hiljem hävines suurem osa vabrikust tules. Pärast sõda oli olukord vabrikus raske. Nõukogude aja algul tuletikkude defitsiidi tõttu taas käima pandud Tallinna tikuvabrik suleti lõplikult 1955. aastal ja Viljandi tikuvabrik oli taas ainus Eestis. 1950.aastatel tegutsesid tikuvabrikus isetekkeline tikuvabriku klubi, näitering, puhkpilliorkester
kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. Ei ei mitte sittagi ei ole tasa ma, kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, et hämarad tänavad on reaalsus, mitte noortekas või ZTV, olukorrad on täbarad, kriminaalsus, veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV hei vaadake! Ekskursioonidele Kas kuulete sajatusi, needmist, Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist..... Kas tunnete seda trotsi, Põlgust ja vihkamist, Meeletut meeletut Kättemaksu ihkamist Kas näete neid pilke, Mis puurivad teist läbi, neis pole kübetki kahetsust, neis uhkus ei lase tunda häbi. Pimelinn mis pimelinn Pimelinn, oh pimelinn, uut ei kuule, ei näe mo silm. Pimelinn, miks mitte kirev linn, sest ikka vana, sama on ring. Pimelinn, oh pimelinn, so tänavail silmakirjalik on pind.
See 1898. aastal ehitatud riigiteenistujate rattaklubi seltsimaja, töötab nüüd tenniseklubina. Ja kes peatub, vaadates Fresteli suurepärast Viini Ülikooli Suure Saali lage, selle F. Matschi tehtud keskmise paneeliga, et mõelda, et see pidi olema Klimt'i kuulsate „teaduskonna maalide“ tegevuspaik, mis hävis leekides 1945. aastal? Peaaegu kõik Viini muuseumid sulgevad uksed kell 16. See jätab külastajale piisavalt aega, et minna mitmetele selle juhendi soovitatud ekskursioonidele. 1984. aasta varasuvest on peetud traditsiooniks hoida Kunstiajaloo Muuseumi uksi lahti teisipäevast reedeni kella 18ni. GUSTAV KLIMT 1862-1918 Gustav Klimt sündis 16. juulil 1862 Viinis. Tema isa Ernst Klimt (1834-1892) töötas graveerijana ja tal oli raske teenida piisavalt raha, et toita oma suurt pere. Neljateistaastaselt võitis Gustav stipendiumi, mis võimaldas tal käia Kunsti ja Käsitöö
See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909. Paiga ühe aardena näitab kirjandustoa toimetaja Riina Oruaas kõikidele ekskursioonidele Ita Everi läbi töötatud ja märkustega rikastatud paksu tekstiraamatut «Don Carlos». Nüüd tuleb kostüümiladu. Suurem osa Draamateatri kostüüme asub siiski Suur-Sõjamäe tänava laos. Mitu kostüümi teatril kokku on, ei oska keegi täpselt öelda. Inventeerimine alles käib. Miljonit vist veel pole, aga teater küll pürib sinnapoole. Järgnevalt jäävad ekskursantide trajektoorile kostümeerijate
Esimene alus, mis oli eksklusiivselt ehitatud luksulikuks kruiisilaevaks oli 1900. aastal valmistatud Prinzessin Victoria Luize of Germany. Kruiisipuhkus on suurepärane võimalus puhata mõistliku raha eest, sest peaaegu kõik mõnusaks puhkuseks vajalik on hinna sees - söök, majutus, transport ning meelelahutus päeval ja öösel. Ühe kruiisipäeva eest makstav summa tuleb sageli sootuks väiksem kui summa, mille kulutaks tavalises kuurordis hotellile, õhtusöökidele, ekskursioonidele ja meelelahutusele. Ka pakuvad paljud kruiisifirmad vanematega ühes kajutis elavatele lastele suuri soodustusi või võimaldavad lapsed lausa tasuta kaasa võtta. On võimalik valida ka selliseid pakette, mille hinnas sisalduvad ka alkohoolsed joogid, ekskursioonid erinevates riikides ja palju muud. Kuigi kruiisidehinnad 4 võivad kujuneda isegi üle 1000€, on see siiski super hind, et külastada mitmeid riike, sest vahel
Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed o Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised)
on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum
(lisaülesanded, järeltööd, ... ) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 22.september Ettevalmistus ekskursiooniks Registreerimine ekskursioonidele Tutvuda ettevõtte infoga Kogunemine kell 12.30: internetist! AS Kuusakoski Teguri tn 53 Lugeda ajakirjanduses Keskkonnajaam - Jaama tn.72 A ettevõttega seotud infot
annaabi.ee 
