RAHVUSROMANTISM Veergude pealkirjad Nende mõjutaja Teema/sisu Maanakse seda, mida Ornament Kunst, saladuslik, elu, Sisu pole, positiivsus Kurjus, negatiivne nähakse vabaõhumaal eksistentsiaalsus/ Kanvusega seotud, ajalugu, loodus, müstika Kompositsioon Avatud, suvaline Ebasümmeetriline Tasakaalust väljas
Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes, sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel. Sõna eksistentsiaalsus asemel võiks kasutada sõna eksistents. Nimesid ei poolitata. Vorm on parem, kuid ülesehitust tuleks muuta paremaks, kus lõigud on omavahel seoses ja teemaarendus on loogiline kuni jõutakse peaprobleemi lahendamiseni.
Kui inimene istub purjus peaga autorooli, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ka see on näide ükskõiksusest. O. Wilde´i romaanis ,,Dorian Gray portree" näitab peategelane, milleks on inimene võimeline, käitudes egoistina. Ta hävitas oma ümbert teisi, et ise eksisteerida. Noormehe valikud ei mõjutanud mitte ainult teda iseennast, vaid ka sõpru. Saatanaks saamiseks oli vähe puudu. Ükskõiksus lämmatas Doriani, hävitades selle, mille najal kogu tema eksistentsiaalsus seisis. Selleks, et midagi muutuks peab looma soodsad tingimused inimese tundemaailma arenguks. Seda kindlasti mitte ülbuse, viha või ahnusega, vaid headuse, siiruse, armastusega ning kindlasti ka hoolivusega. Hoolivuse tähtsus on elus väga oluline. Inimesed tahavad, et neid ei jäetaks üksinda, vaid et neid hoitakse ja armastatakse. Tavaliselt ei julgeta tundeid väljendada, kuid saades kartusest võitu, avastatakse tihti, et selline tegu tugevdab suhteid. Aga me võime oma
ja sellepärast on tarvilik alustada revolutsioone nende mõistuses ja hinges. Meie ülesandeks on hoida elavana noortes inimestes vaprust julgeda otsida tõde, julgeda olla vaba.“ See mõte, mis on selles, on midagi kirjeldamatut, see ongi see, mille poole peaksime kõik püüdlema. See ongi edasiviiv jõud. Mõtteid Eesti rahva vabadusvõitluse strateegiast. See on midagi, mida eesti rahvas üritas luua, et parandada olukorda, mis on pidevalt langev. Eesti rahva eksistentsiaalsus on juba vaikselt hääbuv. 1960ndatel teati, et mingit vabastamist Läänest ei tule ning oldi kindlad, et sõda tuleb ning Eesti vabastatakse Ameerika või Saksamaa poolt. Kirjavahetus Soome eakaaslastega andis eestlastele lootust, mis ei ole küll halb asi, aga takistab mõistmast reaalsust. Tuleks öelda, et lootmine Läänele ei ole jätkusuutlik, kuid tuleks välja pakkuda ka mõni aseaine, millele loota saaks. Eesti
PIA maailma vahel. aspektid. eeldusega, et see on tõde. näiteks Humanistlik psühhoteraapia Konstruktiivne teraapia: Laste analüüsimisel joonistatakse joon konstruktivistlik koosneb kolmest osast: Reaalsus- suhe kaheisiiku või ring ja vaadeldakse, mida laps teraapia. Samuti eksistentsiaalsus teraapiast, vahel tuleb dialoogiliselt sellega teeb. tulevad teraapia konstruktivistlikust teraaapiast ja välja. Transpersonaalne teraapia: Kaasatakse vormid toime laste transpersonaalsest teraapiast. Transpersonaalne teraapia: religioossed või müstikast pärit võtteid. analüüsimisega.
· sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte
· sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte
indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus
indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus
seisukohtadega (,,Vari ja viiv") Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. XII PILET 1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon
tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust individuaalse inimese vastu. Kierkegaardi loetakse eksistentsiaalse filosoofia rajajaks, kuid see on religioosne eksistentsiaalsus. Eksistentsialism -- filosoofia suund, mis läheneb inimesele lähtudes subjektiivsest maailmast ja tema olemisest selles maailmas. Selleks, et inimene oleks kõlbeline, peab tal olema õigus valida. Valik on sügavalt isiklik. Valik on eksistentsiaalne. Valikul inimene lähtub oma isiklikust tunnetusest. Valiku hetkel on inimene üksi. Üksindus toob kaasa hirmud, mis ilmnevad nn. piirsituatsioonides. Nendes situatsioonides selgub inimese tegelik olemus, mis toob kaasa meeleheite.
Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine
1. psüühiline ettekujutus -- kas antud tüüp eeldab seda või mitte. 2. analoogia -- on seotud motiveeritusega. 3. seose vahetus -- kas stiimul ja reaktsioon on vahetus seoses. 4. adekvaatsus -- kas nad (tähistaja ja tähistatav) langevad kokku või on üks neist "laiem". 5. eksistentsiaalsus -- kas nende suhe eeldab eksistentsiaalset seost märki kasutava subjektiga. Lingvistikas ei segata märgi mõistet lähedaste sugulusterminitega. süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus.
annaabi.ee 
