1960 toimusid valimised Rahvaesindajate Komisjoni ning 10. märtsil 1963 kuulutas Dalai- laama välja selle poolt välja töötatud Tiibeti konstitutsiooni, kus täitesaatev võim kuulub riigipea Dalai-laamale ja valitsusele, seadusandlikku võimu teostab valitav Rahvuskogu ning kohtuvõim on mõlemast sõltumatu. Samal aastal kaotati kõik tiitlid ja eesõigused ja bipolaarne ametnike määramise süsteem. Kuigi India valitsus Tiibeti eksiilvalitsust ei tunnusta, suhtleb ta temaga kui valitsusega ning suunab sellele kõik tiibetlastega seotud probleemide lahendamise, näiteks 50 tiibetikeelse kooli haldamise ja kontrolli. Kui pagulaskonna organiseerimine ja kultuuri säilitamine on olnud edukas, ei ole seda alati olnud Tiibeti välispoliitika. Kuigi maailma vastukajad 1959. aasta sündmustele olid sümpatiseerivad ja kaasatundvad, ei tunnustanud ükski riik Tiibeti eksiilvalitsust.
1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsus, mille juhiks sai August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk. sisepoliitilise elu täht. koostisosaks olid Välis-Eesti ajalahed
pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute informeerimine olukorrast okupeeritud Eestis ning lääneriikide avaliku arvamuse mõjutamine. Korraldati ka poliitilisi meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi tutvustada. Moodustati Eesti Rahvusnõukogu (1954) , mille toetajaskond moodustus pagulus- ehk eksiilvalitusel. Teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal oli New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kes ei tunnustanud eelnimetatud eksiilvalitsust. Samamoodi oli vastu ka Põhja-Ameerika ja Kanada eestlaste 10 esindusorgan. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise tähtsaks koostisosaks olid Välis- Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna elu oli aktiivne, mis väljendus skaudiliikumises, isetegevusringides, üliõpilasseltsides ja korporatsioonide tegevuses. 1972.aastal
juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises V. Sõja lõpp 1944.a.-1945 1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses - sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn. Enne seda tegi Eesti Rahvuskomitee katse taastada iseseisvust: peaminister presidendi kohustes J.Uluots määras ametisse O.Tiefi valitsuse. - Soome sõlmis vaherahu 19.septembril. - 1
1946. aastal loodi eesti Rahvusfond, millega koguti raha välispoliitiliste aktsioonide elluviimiseks. Pagulaste poliitilise elu keskus oli Rootsis. Moodustati Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina eesti Rahvusnõukogu. Selle organisatsiooni toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Peale A. Rei surma sai peaministrike Tõnis Kint ja 1990. aastal tema järglasena Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv eesti Vabariigi Peakonsulaat. Kõik ringkonnad, mis olid loodud, moodustasid lõpuks kokku Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. Saksamaal organiseeriti koos lätlaste ja leedulastega Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Olulise kultuurikeskusena tegutseb
tutvustada. Nende rahastamiseks loodi 1946. aastal Eesti Rahvusfond. Tähtsaks pagulaste poliitiliseks keskuseks sai esialgu Rootsi, kuhu jäid enamik Eesti Vabariigi ajal olnud tipp-poliitikuid. Loodi mitmeid pagulasorganisatsioone: Eesti Komitee(1944), Eesti Rahvusfond, Eesti Rahvusnõukogu, eksiilvalitsus eesotsas August Rei, peale teda Tõnis Kint ja tema järglasena Heinrich Mark. Kahjuks ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka Põhja-Ameerikas asuv Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Kesknõukogu Kanadas. Nemad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille 14 toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse. Vaatamata pagulaste organisatsioonide
endale uue kodumaa (nt. USAs, Kanadas, Austraalias, Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal). *Väliseestlaste olulisimaks väljundiks oli poliitiline tegevus, peamiseks keskuseks sai Rootsi, kus loodi esimesed pagulasorganisatsioonid nagu Eesti Komitee ja Eesti Rahvusfond. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu (ERN), mille toetajaskond moodustas 1954 pagulus- e. eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai August Rei. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud NYs asuv EV Peakonsulaat, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eesti Kesknõukogu (EKN) ega Kanada eestlaste esindusorgan. Nende ringkondade poolt loodi ühine pagulasvalitsuse vastane Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse (REE). *Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. ,,Vaba Eesti Sõna" NYs, ,,Meie elu" Torontos ja ,,Teataja" Stockholmis.
Stockholm. Välis-Eesti ühiskonna poliit. tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Eesti poliitiliste erakondade koostööorganina moodustati Eesti Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954. aastal pagulus- ehk eksiilvalitsuse, mille etteotsa sai EV viimase põhiseadusliku valitsuse vanim teovõimeline liige August Rei. Tema järel sai peaministriks Tõnis Klint ja peale teda Heinrich Mark. Paraku ei tunnustanud seda eksiilvalitsust NY-s asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat, kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka teised. Need ringkonnad lõid vastukaaluks pagulasvalitsusele Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Välis-Eesti ühiskonna kultuurielu oli aktiivne. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad(ESTO) Torontos
annaabi.ee 
