samale töökohale pretendeerivad kaks töötaotlejat. Oletame, et üks neist on n-ö tavakaubamaja tootevalikuga riietatud kodanik ja teine etno-romantilist rõivastust kandev "lillelaps"; taolise konkurentsi olukorras võib enam kui kindel olla, et vakantse töökoha saab tavapäraselt ja üldmalli järgi riietuv taotleja. Ühiskonna enamikul on raske vastu võtta ning sallida teistsuguseid, tihti tehakse taoliste isikute suhtes ekslikke järeldusi ja lähtutakse hinnangulisteks eksiarvamustest. Kurvastavalt tihti nähakse erinevustest ja lahknevustest ohte ning ähvardusi oma sotsio- kultuurilisele minale, ometi pakub just selline erinevus ühiskonnale mitmetahulisust ja kultuurilist rikkust. Sotsiaalpsühholoogiliselt on vihkamise ja põlguse üleskütmisega teistsuguste vastu loodud sageli õigustust ja pinnast "nende teiste" otseseks ründamiseks, millel on ainelise kasusaamise eesmärk. Väga väheste sõdade siht on olnud ju alistatute pehme
kummalegi osapoolele halbu mälestusi, mistõttu ei ole välistatud tulevikus uue suhte loomine omavahel. Samuti on välja toodud, et paarid võivad lahkumineku tõttu kogeda ka mitmeid erinevat liiki positiivseid tagajärgi. Näiteks sõbraks jäämist, õppetundi kogu eluks ning ka vabadust, mis puudus suhtes olles. (Suhtes on siiski väga tähtsal kohal omada vabadust ning iseseisvust.) Niisiis ei ole lahkuminemised olenemata ühiskondlikest eksiarvamustest vaid piinarikkad ning inimest psüühiliselt laastavad. Lõpu tegemine juba näitab, et midagi ei ole suhtes toiminud ja sellest välja saades võib inimene avastada enda jaoks palju uut, mida suhtes olles ei oleks osanud ettegi kujutada. Niisiis võib ka kurvast ning traumeerivast lahkuminemisest aja möödumisel leida palju kasulikku, mis muudab selle ajahetke elus hoopiski positiivseks. Kasutatud kirjandus: Toivo Niiberg ,,Naiseks, emaks ja daamiks", AS Atlex 2008;
dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutatud näidendlikus dialoogivormis. Ajaloo suhtes, mis Platoni tekstidele järgneb, on nad karjuvalt ebasobivad, puudub täielikult akadeemiline ballast. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Ta nägi end eelkõige õpetajana, kes enda rajatud Akadeemias elava sõna kaudu mõju avaldas. "Sarnaselt Sokratesega tahtis ka Platon olla ennekõike õpetaja, teisisõnu mees, kes äratab inimesi iseseisvale mõtlemisele ja vabastab neid kammitsevaist eksiarvamustest". Platon lähtub Sokratesest, kuid möödub peagi oma õpetajast. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogiasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadusessegi. Maailm muutub tema haardes esimest korda kirjapandud sõna ajaloos filosoofiliseks süsteemiks.
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga
· "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla" · D arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused · D arvates pole tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises · Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit välismaailma oleks üldse · D on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu elu on vaid uni · Ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis näide) · Descartes'i arvates saab olla kindel vaid kolmes asjas, need on kolm ilmselget tõde
2) võra füüsika (uurib matem maailma) 3) lehed ja viljad rakendusteadused (mehaanika, arstiteadus, eetika) Järeldused: inimteadused moodustavad terviku, terviklikus tuleneb ühisest juurestikust, kasulikkus teaduse puhul (viljad), kuid ilma juurteta ei saa neid. TARKUS ei ole, kui tahad palju vilju (teadmisi), TARKUS on mõistmine kui oskame seisukoha tuletada alustpanevatest printsiipidest. Uue filosoofia rajamine mõistus eksiarvamustest puhastada saab kui kõiges kahelda. (Skeptikutel kahtlus uuristöö tulemus, Descartel alguses kahtlus). Isegi kui kõiges kahtlen, siis üks on kindel: kui ma kahtlen -> Ego cogita, ergo sum (ma=hing mõtlen, järelikult olen olemas). Teine ilmselge tõde: Jumal on olemas. Kolmas ilmselge tõde: materiaalne maailm on olemas (ehk olemas lisaks hingele ka keha). Descartes maailmavaade dualistlik: 1) olemas vaimne maailm (hingega seotud = mõtlemine = res cogitans mõtlev asi)
rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja. Arvatakse et mulk pärineb lätikeelsest sõnast mulkis (loll). Nimelt olevat Läti mõisavalitsejad Eesti teomehi mulkideks sõimanud ja saanud sellega iseendale sellelaadse halvustava hüüdnime. Maakonda kus seda nime ohtralt hakati kasutama hakati kutsuma Mulgimaaks. Murdesõna Lõuna-Viljandimaalt, mis on teistele eestlastele tundmatu
on nad alles seal..." Direktori jutu katkestas Slopasev, kes ilmus oma toa ukse vahele -- nägu pesemata, juuksed sasis, püksid rebadel, kandmed peaaegu maani ripakil, pintsak palja särgi peal, krae üleval, et katta paljast kaela ja karvast rinda. ,,Härra Maurus, vabandage mind," ütles ta käriseva häälega. ,,Julgen neglizees, sest kuulsin teie häält ja tahtsin paar sõna nelja silma all rääkida, et hoiduda teatavaist eksiarvamustest." ,,Härra Slopasev," vastas direktor külmalt ja vormiliselt, ,,minul ei ole saladusi, kui teil ei ole. Mina ajan oma asju avalikult. Palun siinsamas, kui soovite." ,,Hea küll siis," vastas Slopasev. ,,Te muidugi teate, millest ma tahan rääkida -- neist kujudest, mida enam ei ole seal kapi otsas." Direktor ainult kummardus aupaklikult. ,,See on minu töö," ütles Slopasev, ,,ja palun selles aru nõuda ainult minult."
annaabi.ee 
