konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks.
„parlamendivaba“, kuna minister ei saa parlamendi ees vastutada tegevuste eest, mida tal ei ole võimalik oma korraldustega mõjutada. Seetõttu ei saa aga sellist „ministrivaba“ ruumi rahvaesinduse poolt kontrol- lida.*36 Vastavalt põhiseaduse §-s 1 manifesteeritud rahvasuveräniteedile peab aga kogu riigivõimu teosta- mine tulenema rahvalt ja seega olema demokraatlikult legitimeeritud. See nõuab aga eksekutiivorganite allumist valitsusele niikaua, kuni põhiseadus sellest ise erandit ette ei näe. Vastasel juhul on „ministrivaba“ eksekutiivruum põhiseadusvastane.*37 Karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuste juures põhiseadus sellist erandit ette ei näe. Vastupidi, põhiseaduses ei mainita ei karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuseid ega ka prokuröre, seega tuleb prokuratuuri organisatsioonisüsteemi kehtestamisel lähtuda üldistest initsiatiiviõigust omavate institutsioo- nide, s
jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni)
2.2. Õiguse allikate liigid Kontinentaalne õigussüsteem seadusõigus: õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduste poole. Õigus sisaldub seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõiguskontinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt. Õigusakti ülesande järgi õiguskorras (funktsionaalne liigitus): 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt.
6. Kohaliku omavalitsuse määrused – kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi. Neid antakse kohaliku omavalitsuse autonoomse pädevuse piires. Põhimõtteliselt võib määrusi anda ka nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Teatud küsimustes võivad nad anda ka selliseid määrusi, mis kuuluvad riigi eksekutiivorganite määruste hierarhilisse süsteemi, s.t peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsusega. Määrusi võivad anda ka teised autonoomiat omavad ja seadusega selleks volitatud institutsioonid. 5.3 Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus haldusõiguse allikana. Rahvusvahelised lepingud – kui rahvusvahelised lepingud on heakskiidetud Riigikogu poolt, siis nad omavad prioriteeti siseriiklike õigusnormide ees. Kui Eesti seadused (v
protsessiõigus, finantsõigus. 342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel? Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga. 343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. 344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
nimetatud seaduse §d 22 (volikogu ainupädevus) ja 30 (valla- ja linnavalitsuse pädevus). Põhimõtteliselt võib määrusi anda ka nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada (KOKS § 6 lg. 3 p. 2). Kohaliku omavalitsuse organite määruste puhul tuleb silmas pidada seda, et teatud küsimustes (seadusega juurdeantud ülesanded) võivad nad anda ka selliseid määrusi, mis kuuluvad riigi eksekutiivorganite määruste hierarhilisse süsteemi, s.t. peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrusi võivad anda ka teised autonoomiat omavad ja seadusega selleks volitatud institutsioonid. Näiteks põhiseaduse § 38 kohaselt on ülikoolid seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikoolide autonoomia tagati ka 1938.a. ülikoolide seadusega, mille järgi võis ülikooli nõukogu oma liikmeskonna tegevuse reguleerimiseks määrusi vastu võtta. 3. Haldusõiguse printsiibid
nimetatud seaduse §d 22 (volikogu ainupädevus) ja 30 (valla- ja linnavalitsuse pädevus). Põhimõtteliselt võib määrusi anda ka nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada (KOKS § 6 lg. 3 p. 2). Kohaliku omavalitsuse organite määruste puhul tuleb silmas pidada seda, et teatud küsimustes (seadusega juurdeantud ülesanded) võivad nad anda ka selliseid määrusi, mis kuuluvad riigi eksekutiivorganite määruste hierarhilisse süsteemi, s.t. peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrusi võivad anda ka teised autonoomiat omavad ja seadusega selleks volitatud institutsioonid. Näiteks põhiseaduse § 38 kohaselt on ülikoolid seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikoolide autonoomia tagati ka 1938.a. ülikoolide seadusega, mille järgi võis ülikooli nõukogu oma liikmeskonna tegevuse reguleerimiseks määrusi vastu võtta. 3. Haldusõiguse printsiibid
131 Ülipositiivse õigusega võiks olla see kooskõlas. , arvestab nii loomuõigusega ja õiguspositivismiga 357. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt 358. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
annaabi.ee 
