Kanada Waterloo Ülikooli uurijad Martin V. Day ja Michael Ross on kirjutanud teadusliku artikli ,,The Value of Remorse: How Drivers´ Responses to Police Prdect Fines for Speeding.", mille raames viidi läbi Ameerika Ühendriikides ja Kanadas läbi põhjalik teaduslik uuring ,,Kuidas kiiruseületajate vastused mõjutasid politsei karistuspraktikat". Kiiruseületajate vastuste kategooriad jagunesid vabandusteks, ülestunnistusteks, isiklikuks vastutuseks, kannatlikkuseks, eituseks ja vaikimiseks. Politseilt saadud andmete põhjal oli kõige levinum kategooria vabandused. Uuringu tulemustena jõuti 3 järeldusele, et vabandused ja kahetsus mängivad väga tähtsat rolli õiguse mõistmise juures. Liiklusrikkujate vabandused, puhtsüdamlik ülestunnistus ja isiklik vastutus oli seotud trahvi suurusega. Positiivse poole pealt avastati, et kiiruseületajate poolne vabandamine ja kahetsus
Kategoorilises süllogismis esineb termini lubamatu laiendamine siis, kui termin: Esineb järelduses täies mahus, eelduses mitte. 66.Üldiseskvantori sissetoomisel (loomulikus tuletussüsteemis) tuleb asendada … Suvaline konstant kvantoriga seotud muutujaga. 67.Milline järgnevatest arutlustüüpidest kehtib liigitav-kategoorilise süllogismi korral, kuid ei kehti (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi korral? Modus ponendo tollens 68.Deontilises loogikas on toimingu p eituseks toiming, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta … Kõnealust toimingut (p) ei soorita. 69.Kui termini sisu väheneb, siis sama termini maht … Kas suureneb või ei muutu. 70.Milline järgnevatest väidetest on väär? Kui kehtivas kategoorilises süllogismis … on kindlasti tegemist entümeemiga. Pole teada väidete tõesus 71.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, et … Iga tõene lause on võimalik. 72.Üldjuhul ei tohi ümber pöörata … väidet. Osaeitavat
" (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika.) Kriteeriumiks, mis eristaks teadust mitteteadusest, sobib Popperi arvates hoopis falsifitseeritavus 4 ehk põhimõtteline ümberlükatavus. Popper väidab, et üldväidet ei ole võimalik tõestada, küll on võimalik seda ümber lükata. Näiteks ütleb ta, et loodusseadused sõnastatakse üldväitena, kuid neid saab ümber sõnastada loogiliselt samaväärseteks eksistentsiväidete eituseks. Popperi selgitus lause abil: nt on väide Kõik rongad on mustad selle saab ümber lükata, kui leiame mõne ronga, kes ei ole must. Kui palju ka ronki ei kontrollitaks, ei saa tõestada, et kõik rongad on mustad. , "Teaduslik teooria on vaid hüpoteeside kogum, mida tunnistatakse üksnes seni, kuni teda ei ole ümber lükatud."-Karl Popper. Tõeline teadlane peab pidevalt otsima teooria ümberlükkamise võimalusi ehk säilitama kriitilise hoiaku
missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) – eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus – lõikab, põletab mõjutatus – on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks. Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Laev seisab hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr).
Kunsti teosed on suhteliselt uus nähtus, selle mõte oli teenida kedagi või midagi. Traditsioonilselt on kunstil puudunud autonoomia. Kunst järjest vähem on olnud teeniv, tema ülesanne ei ole ülistada maiseid ja taevaseid valitsejaid. Kunst muutus isiklikuks. Adorno kirjeldab kunsti autonoomia kasvu. Järjest enam on näha kuidas autonoomne kunst ei sobi sellesse maailma. Kunstist saab ühiskonna antitees. Kunstil peab olema negatiivne joon, et sa oled võimeline eituseks. Autonoomia vastand on heteronoomia- meie käitumise põhjustaja asub välja pool meid, aktiivne(põhjustabise)/reaktiivne(rageerid elule) käitumine. Käitud vastavalt jõule mis mõjub väljast poolt. Kultuuritööstus- on üldmõiste adorno jaoks. Donaalsus teeb muusika meeldivaks ja seda saab ära kasutada. Tuleb luua kunsti millel ei ole kuulajaid või kasutajaid, millel ei ole kohta kultuuritööstuses. Kultuurirööstuse produktid on loodud selleks et inimestega manipuleerida
kus (koht) - turuplatsil millal (aeg) eile, eelmisel aastal asend - istub seisund - on relvastatud tegevus lõikab, põletab mõjutatus on lõigatud, on põletatud laused moodustuvad neist 10st kategooriast, mis iseenesest pole ei tõesed ega väärad. Kõige tähtsam tüüp lauseid tema jaoks on väited ja need jagunevad jaatuseks ja eituseks. Väited võivad olla tõesed ja väärad vastavalt sellele, kas tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast. Nt, Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult
absurdsusele taandamist. · Selle aluseks on välistatud kolmanda seadus: Iga väite V korral on tõene kas väide ise V või selle eitus ¬V, kolmandat võimalust ei ole. · Oletame, et V on väär ehk ¬V on tõene · Kui me jõuame niimoodi edasi arutledes vastuoluni mingi varem teadaoleva fakti või tulemusega, siis oli meie oletus, et ¬V on tõene, tegelikult väär. · Järelikult, V peab olema tõene Näide: Kui väide, mida me tahame tõestada on kujul P Q, siis saame eituseks ¬(P Q) P ¬Q. Lause Kui positiivne reaalarv x on irratsionaalarv, siis ka on irratsionaalarv. TÕESTUS · Oletame vastuväiteliselt, et väide ,,Kui reaalarv x on irratsionaalarv, siis ka on irratsionaalarv" ei kehti. · Ehk oletame, et x on irratsionaalarv ja on ratsionaalarv · Kuna on ratsionaalarv, siis leiduvad täisarvud a ja b, b 0, nii, et a 2 a2
(Ja mitte mõne teine sama tõeväärtusega lause.) Lause p eituse märkimine sama lausesümboli abil koos eituse sümboliga viitab asjaolule, et eitatakse just seda lauset. D7.3.1. Eitus on lausearvutuses unaarne tehe, mis seab lausele p vastavusse lause ¬p. Lauset ¬p interpreteeritakse alati nii, et tema tõeväärtus on vastupidine lause p tõeväärtusele. Lauset ¬p nimetatakse lause p eituseks. Lause p eitus ¬p on tõene parajasti siis, kui lause p on väär, ja väär parajasti siis, kui lause p on tõene. Lausearvutuse sümbolkeeles esitatud lauseid saab tõlgendada tavakeelde ja tavakeele lauseid saab tõlkida sümbolkeelde. Loomulikus keeles on eituse tunnusteks (indikaatoriteks) väljendid ,,pole tõsi, et ...", ,,ei ole nii, et...". Nt ,,Pole nii, et auto sõidab", ,,Pole tõsi, et päike paistab"
eitus. (Ja mitte mõne teine sama tõeväärtusega lause.) Lause p eituse märkimine sama lausesümboli abil koos eituse sümboliga viitab asjaolule, et eitatakse just seda lauset. D7.3.1. Eitus on lausearvutuses unaarne tehe, mis seab lausele p vastavusse lause ¬p. Lauset ¬p interpreteeritakse alati nii, et tema tõeväärtus on vastupidine lause p tõeväärtusele. Lauset ¬p nimetatakse lause p eituseks. Lause p eitus ¬p on tõene parajasti siis, kui lause p on väär, ja väär parajasti siis, kui lause p on tõene. Lausearvutuse sümbolkeeles esitatud lauseid saab tõlgendada tavakeelde ja tavakeele lauseid saab tõlkida sümbolkeelde. Loomulikus keeles on eituse tunnusteks (indikaatoriteks) väljendid ,,pole tõsi, et ...", ,,ei ole nii, et...". Nt ,,Pole nii, et auto sõidab", ,,Pole tõsi, et päike paistab"