minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja- Ameerika samad laiuskaardid. Eesti nimi tuleneb sõnast AISTI, millega rooma ajaloolane Tacitus 1.sajandil peale kristust tähistas Visla jõest kirdes elavaid mittegermaani rahvaid. Muistsed skandinaavlased nimetasid Eestit Eistland. Tänapäeval on germaani ja skandinaavia keeltes Estland ja muudes keeltes Estonia.
546: "Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma
raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati
maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat rahvast. Muistsed Skandinaavia saagad räägivad maast nimega Eistland, mis on lähedane Saksasõnale Estland maa kohta. Varased ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal
The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the name was often written as Esthonia in most English speaking countries. Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. The capital and largest city is Tallinn. With a population of only 1.4 million, it is one of the least-populous members of the European Union. Estonia was
Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930
The longest distance from east to west is 350 km, while north to south Estonia stretches 240 km. THE NAME The name EESTI was apparently derived from the word AISTI, the name given by ancient Germans to the peoples living northeast of the Vistula River. Tacitius, the Roman historian, was the first one to mention it (AESTI), while the Arab scholar alIdrisi was the first one to mark it on a map (as ASTLANDA). To the ancient Scandinavians the land was known as EISTLAND; to modern Scandinavians it is known as ESTLAND. Most contemporary languages use the Latin name ESTONIA. FLAG The Estonian blueblackandwhite national flag was originally the flag of the Estonian Student's Society, consecrated in Otepää Church in 1884. today there is a memorial plaque on the church wall commemorating the event. The Flag Museum attracts tourists who take an interest in the history of the flag.
Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks
rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda. · Saxo Grammaticuse kroonika ,,Gesta Danorum" eestlased olla Ölandil enne lahingusse minekut laulnud. 1170 varsaeim teade eestlaste rahvaluulest ja selle esitamisest. · Henriku ,,Liivimaa kroonika" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. sajandi algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm.
Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930
seitse norralast, kellest ainult kaks olid meremehed. Nende väike laev oli täpne viikingilaeva koopia. Reis kestis 22 päeva. 4.5 Viikingid Eesti alal Tõendeid eestlaste sidemetest viikingitega võib leida Skandinaavia ehetest ja relvadest, aga peamine allikas on siiski Skandinaavia ja Islandi folkloor. Selles on nimetatud idas paiknevat maad, mida kutsutakse Idateeks, Austrvegir´iks või Austriki´ks ja ka Svitoid ´iks. Eistland või Esthland on vanast germaani keelest ja viitab maale, mis asub Läänemere idakallastel. Praeguse Eesti riigi maa-ala nimetati aga 8. sajandi Ynlinga saaga järgi hoopis Adalsyssla. 16 Rootslaste saagad räägivad meile kunagistest Rootsi kuningatest ning nendega peetud veristest lahingutest. Kõige tuntum on kindlasti lugu kuningas Ingvarist, kes olevat oma otsa
Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia
annaabi.ee 
