Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5. Nereiidid on kreeka mütoloogias merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Kuulamas nereiidid: Amphitrite, Galateia, Thetis. 6. Sireenid Sireenid olid kreeka mütoloogias tavaliselt linnu keha ja naise peaga deemonid. Neil olid mitmesugused erilised võimed. Oma kauni lauluga lummasid nad möödasõitvaid laevnikke, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele ja hukkusid. Nendega oli kimpus ka
kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286) Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal.
Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. Zeusi teine naine oli Themis. Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos. Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera. Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida. Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal.
inimestest". Metisega sündis neil tütar Athena, kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (G. Fink 2000 : 286) Zeusi teine naine oli Themis, kes sünnitas talle hoorid ja moirad (G. Fink 2000 : 286). Hoorid olid inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Moirad olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Hesiodose järgi on nende nimed Klotho, Lachesis ja Atropos ning nende ülesanneteks on vastavalt elulõnga ketramine, elulõnga pikkuse määramine ja selle läbi lõikamine. (Wikipedia : Moirad, Hoorid) Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera, ,,kellega ta suguühe soodustab viljakusmaagiat". (Puhvel 1996: 135). Neil oli neli järeltulijat: Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya
Panakeia - imerohu valmistaja Hermes zeusi ja maia poeg, kaval, sündis arkaadias, varastas apollonilt 50 lehma Demeter vastutas niitude ja metsade eest ja õpetas inimesi maad harima, tal oli tütar Persephone Peina - näljajumalanna Erysichthton kuningas, kes raius puu maha, demeter karitas teda selle eest näljaga Drüaad nümf, kes elas puu sees Pluton - zeusi vend, Hadese valitseja Helios päikesejumal Eirene rahujumalanna Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse
Zeusi sümboliteks ja relvadeks said piksenool ja kõuemürin. Zeus on nii õiglane ja tark valitseja kui ka liiderlik mees, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Zeus käis tihti maa peal ja ühtis tavaliste inimestega kellest tekkisid pooljumalad. Nii tegid samuti ka teised jumalad. Zeusil oli kolm seaduslikku abielu Metisega, Themisega ja Heraga. Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis
Omaette mütoloogiat neil pole. 5 Kristjan Vahtla Hoorid Hoorid olid Zeusi ja titaan Themis'e kolm tütart. Homerose sõnul valvasid nad taevaväravat ning avasid selle jumalatele, kes Olümposelt lahkusid või sinna naasid. Hesiodose sõnul kandsid nad nimesid Eunomia (Kord), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Neid seostati aastaaegadega: kevade, suve ja talvega. Mõnes piirkonnas käsitleti neid, õitsemise, kasvamise ja saagikuse jumalannadena. Kevade tulek pani pidutsema rahva ka Aphrodite ja Adoni ning Demeteri ja Persephone taaskohtumise puhul. Hesperiidid Maa-ema Gaia kinkis Zeusile ja Herale pulmadeks õunapuuaia. Seal kasvavatele viljadele omistati väge, mis teeb isiku surematuks. Ta määras hesperiidid seda aeda valvama.
valmistamisele aitas kaasa Okeanose tütar Metis.Seejärel Kronos vihastab ja ohtu aimates alustab oma vägevate vendade titaanide abil sõda Zeusi ja teiste jumalatega.Titaanid saavad lüüa ja heidetakse Tartatosse,kuid maruvihane Maa-ema lõi koos Tartarosega hirmuäratava koletise - Typhoni.Zeus sai sellest olendist võitu ja naasis tagasi Olümposele,mis oli jumalate hiilgav eluase. Zeusist sai uus maailma valitseja,kelle abikaasaks sai taevakuninganna Hera.Zeusi kõrval seisid veel Eirene,kes vihkas sõda, Nike,kes oli tiivuline võidujumalanna,Themis(seadusejumalanna) ja Justitia(õigusejumalanna). Zeus oli ka jumal,kes jagas rõõmu ja muret,kuid tema kolm tütart,halastamatud saatusejumalannad,määrasid inimese eluea pikkuse.Esimene neis, Klotho,ketras elulõnga ja määras eluea.Teine,Lachesis,tõmbas kinnisilmi loosi,mis pidi iga sureliku osaks saama,see,hea või halb,oli sureliku saatus.Kolmas õde,Atropos,märkis suurde kirjarulli üles seda,mida kaks õde
nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud
kõigist jumalaist ning just tema oli viinud nad kuulsusrikkale võidule Kronose ja titaanide üle, võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna, oli tema kaasa. Ilu ja suursugususesäras istus ta, kuninglik rüü seljas, kuldsel aujärjel oma mehe paremal käel ja kõik jumalad näitasid tema vastu üles kohast aupaklikkust. Zeusist vasakul seisid veel kaks jumalannat Eirene, kes vihkas sõda, ja Nike, tiivuline võidujumalanna, kes võitluses kurjuse vastu oli alati Zeusi kõrval. Taevasest kuningriigist vaatas Zeus maa peale ja valitses kõike. Ta karistas kurja ning pani maksma korra. Häda rumalale, kes söandas Zeusi kehtestatud seadustest üle astuda: jumalal tarvitses vaid korraks kulmu kortsutada, ja otsemaid varjasid mustad pilved taeva. Kui Zeusi haaras viha, oli tema palet hirmus vaadata ja ta silmadest välkus pimestavaid sädemeid
alapikendusi Kr eikn `pilt' Lisanduvad: väiketähed e + kla minusklid (lad `purustan' minusculus `väiksevõitu'): üla- ja 8.9. saj alapikendustega, paigutuvad Leon III ja neljajoonelisse tema poeg skeemi. Ladina keeles 4. saj pKr, Konstantinos kreeka V keeles 8.-9. saj pKr Hagia Eirene kirik (Istanbul) Käsikirjade illustreerimine Karolingide minusklid Lääne-Euroopa keskaeg ingl. Middle Ages (adj. medi(a)eval Trükikunst: < lad. Gutenberg medium aevum) (ca 1439) sks. Mittelalter pr. Moyen Âge (adj. médiéval) Hilisantiigi kunst
Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene
annaabi.ee 
