6 3.02.2014 EHITUSSEKTORI ERILISUS Oluline märksõna jätkusuutlik ehitus, s.h. ressursside efektiivne kasutus; keskonna efektiivne kaitse (keskkonnamõjude minimeerimine); sotsiaalsete huvidega arvestamine. Allikas: www.isover.com Allikas: www.simasa.co.uk EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS Turg majanduse toimimise korraldus, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetustehinguid ostjate ja müüjate vahetustehingud mingi konkreetse toote või teenuse osas; palju erinevaid turge (nt ehitusmaterjalidele, elamutele, erinevatele teenustele jne); ühine: toimub infovahetus hinna, kvaliteedi ja koguste kohta; erinev: formaalsuse tase (nt väärtpaberiturg ja ehitusturg);
Tunamullu jäädi 13,4 miljoniga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest. Skanska lõpetas eelmisel aastal Eestis töösuhte 174 inimesega ning sõlmis 19 uut töölepingut. Aasta lõpus seisuga töötas ettevõttes 155 inimest. Ettevõtte juhatuse liikmeile makstakse lahkumiskompensatsiooni juhatuse liikme lepingu lõppemisel kuue kuu palga ulatuses. Juhtumi lahendamine 1. Skanska lahkub Eesti turult, sest Eesti ehitusturg on väike ja suurte kõikumistega, konkurents väga tihe ning 2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. 2. Osalejad: kogu ehitussektor ja Skanska 3. Skanska juhi sõnadel juba mullu oli teada ehitussektori langus. Aga 29.11.2013, 10:21 Äripäevas ilmus artikkel, et Skanska lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb oma siinsed üksused. 4
·Toodete-teenuste analüüs. Vaata innovaatilise pilguga oma tooted- teenused läbi. Kui headel aegadel domineerib nn lollidelt-raha- äravõtmise mõtteviis, siis nüüd näita selgelt, millist väärtust klient saab. Toomas Aak: mis vahe on heade aegade ja halbade aegade strateegial? Eesti ehitajail puudub tegelikult tõsise majanduslanguse kogemus, sest 1997. aasta börsikriis ja sellele järgnenud Vene kriis puudutas neid vähe. Ehitusturg oli lihtsalt veel välja kujunemata. Seetõttu on meil pigem mõttekas vaadata, mis juhtus üheksakümnendate algul lama ajal Soomes. Ehkki Soome sisemajanduse koguprodukti (püsihindades) langus polnudki kokkuvõttes kuigi suur, avaldas see ehitusele kõvasti mõju. Hoonete ehitus vähenes kaks korda, muude objektide puhul oli langus väiksem, sest riik tõttas appi. Ehituses vähenes hõivatus kaks korda, 200000-lt inimeselt 100000-ni. Soome töötus,
peavalu. Kuigi ta oli kursuse kõige püüdlikum, ei saanud ta hakkama. Reegel ,,Kõik peavad olema võimalikult laia profiiliga." ei pidanud paika. Kuid kas see tähendab, et töötaja peab jääma truuks ametile ja saama ainult vastavat koolitust, või peaks neil siiski olema võimalus end veidi laialdasemat harida? Inimene, või siis hernehirmutis, ei pea jääma truuks ühele ametile. Siiski tuleb tõdeda, et kui inimesel on soov suunduda liinitöölt mujale, olgu see ehitusturg, õmblemine või poliitika, peab soov tulema temalt ning ka ümberõpe vastavaks ametiks peaks olema tema teha. Tööandja võiks jätkata tööks vastavate koolitustega ning mõnikord, vahel harva, lisada koolitusi, mis arendaks silmaringi või oleks huvitavad. Sarnaselt, nagu on üks minu vanematest, töötades igapäevaselt ehitusturul, läbinud veinikoolituse. Ei ole see ju sugugi seoses tavapärase tööga, kuid ometigi tõstab motivatsiooni ning avardab võimalusi.
klientide hüvanguks. Nad julgevad võtta riske. Pidev areng- Nad väärtustavad oma organisatsioonis pidevat professionaalset arengut nii indiviidi, meeskonna kui ettevõtte tasandil. Nende eesmärk on töötada iga päev paremini, targemalt ja hoolivamalt, kui nad tegide seda eile. Merko Ehitus- Eesti kõige tuntum ja kvaliteetsem ehitusettevõte. Merko Ehitus on alustanud nagu iga teine ettevõte. Tegevus lükati käima 90-ndate teisel poolel, siis kui Eesti ehitusturg kiirelt kasvama hakkas. Merkol on tublisti ka õnne olnud, tabati just õiget hetke millal alustada. Sellel ajal hakkas Tallinnas tekkima nõudlus uue büroopinna järele, hakkasid ilmuma esimesed tõsised kohalikud ja rahvusvahelised kinnisvarainvestorid ning kaubandusketid hakkasid hoogsalt uusi kauplusi ehitama. Merko Ehitusel oli finantsiliselt enam kindlustatud kui teised ehitusettevõtted. See andis hea võimaluse noppida Tallinnas häid kunte ja kruntidele ka kliente leida
Metsatööstus sõltub eelkõige maailma majandusest ja majandusolukorrast, sest kui nõudlust pole, siis pole vajadust ka toota. Majandusolukord maailmas on väga mitmekesine ning sõltub paljudest asjaoludest nagu näiteks: loodusolukord, poliitilised otsused ja erimeelsused, energeetika ja nafta hinnast. Poliitiliste otsuste vallas mõjutab metsandust lubatud raiemahtude suurus ja metsade sertifitseerimise kava ning maksud. Väga oluline metsatööstuse mõjutaja on ehitusturg, mis on saematerjali tootjate kui ka akna- ja uksetööstuse toodangu tarbija. Kaudselt mõjutavad ka seda mööblitööstuse nõudmised. Järelikult ka ehitusturul toimuvat järgides on võimalik ennustada puidutoodangute mahu, kas kasvu või langust. Viimasel ajal on hakanud puidutootmissektorit mõjutama ka energiasektor, sest üha suurenavad energeetikakulud muudavad puidu energiaallikana kasutise mõnel juhul soodsamaks ja ka keskkonnasõbralikumaks. Kuna mõjutavaid tegureid
Enne turundusele/arendamisele mõtlemist tuleks mõelda-jälgida, mis toimub e. monitoorida: - Majanduskasv - Demograafilised näitajad (millises vanuses inimesed on, kas elanikkond kasvab või kahaneb, kas aktuaalsem oleks müügi- või üüriturg) - Tööturg (kas inimestel on tööd? Kui suur on tööpuudus? - Sissetulekud (kui kallist kinnisvara jõuavad tarbijad soetada?) - Laenuturg (kas laenusid väljastatakse? Kas intressimäär on aktsepteeritav?) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks? - Kui suur ja millise märgiga on vahe arenduse koguhinna ja turuväärtuse vahel?
tempodes toovad kaasa ka muutuse vajaduses kinnisvara keskkonna järele (nii mahus kui struktuuris). *muutused asustuse prioriteetides- tulenevalt erinevatel tasanditel tehtud planeeringutest ja muudatustest liikluskorralduses võib muutuda suvalise piirkonna tähtsus metropolina. Selline muutus toob kaasa olemasolevate ehitiste ning nende poolt kujundatud kinnisvara keskkonna tähtsuse languse turul ning vajaduse uute ehitise järele mujal. *muutused ehitusturul- ehitusturg on suhteliselt pika tootmistsükliga, mistõttu arendusprojektid jõuavad kasutajateni alles teatud aja möödudes. Mitte alati pole olukord turul siis enam sama, mis projekti alguses. Ehitusturul on tsükliline iseloom, mida mõjutavad reklaam ja pangasektori poolt pakutavad tootepaketid. 88. Mikro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning kavandamisele: Mikro-turu mõjuritena saab
ka muutuse vajaduses kinnisvara keskkonna järele (nii mahus kui struktuuris). *muutused asustuse prioriteetides- tulenevalt erinevatel tasanditel tehtud planeeringutest ja muudatustest liikluskorralduses võib muutuda suvalise piirkonna tähtsus metropolina. Selline muutus toob kaasa olemasolevate ehitiste ning nende poolt kujundatud kinnisvara keskkonna tähtsuse languse turul ning vajaduse uute ehitise järele mujal. *muutused ehitusturul- ehitusturg on suhteliselt pika tootmistsükliga, mistõttu arendusprojektid jõuavad kasutajateni alles teatud aja möödudes. Mitte alati pole olukord turul siis enam sama, mis projekti alguses. Ehitusturul on tsükliline iseloom, mida mõjutavad reklaam ja pangasektori poolt pakutavad tootepaketid. 88. Mikro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning kavandamisele: Mikro-turu mõjuritena saab vaadelda neid mis seonduvad juba otseselt
riigiettevõtete regulatsioonides. 36. vt punkt 26 37.vt punkt 27 38.vt punkt 28 39.vt punkt 29 40. Ehituse juhtimise rahvusvahelised ja rahvuslikud aspektid Huhh, mis küsimus. Kas siinkohal peaks arutlema selle üle, kuidas suured Skandinaavia ehitusfirmad tegutsevad Eestis kohaliku tööjõu najal...ning kuidas meie kohalike (väikeste/tähtsusetute) projektide täitmiseks tuuakse kohale võõrtööjõudu Poolast? Või peaks siin rääkima sellest, kuidas Eesti ehitusturg on tehnoloogilises (BIM ja timmitud ehitus) mõttes maha jäänud juhtivriikidest Euroopas (Suurbritannia, Soome). Või peaks rääkima sellest, et eri rahvusest inimestel on raske koos töötada, sest kultuuriline taust on erinev. Nt. hispaanlastel on kogu aeg manjana,manjana, aga eestlane oma pimedas kohusetundes ja töökuses () ei saa nii töötada...vb sellepärast võtamegi snitti Skandinaaviast, sest koostöö nendega sujub paremini... Väga kahtlane arutelu, aga vb tekitab mõtteid.
annaabi.ee 
