Ehitusstaatika-teooria (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitus

1 Hindamata

EHE010 „Ehitusstaatika“ teooriaküsimuste teemad kevadel 2019 1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid.
2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid.
3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“.
4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega.
5. Mis on staatikaga määratavus? Seos vabadusastmega.
6. Varda ristlõike tunnussuurused W ja I. Milleks konkreetset suurust kasutatakse?
7. Deformatsioon, elastsusmoodul, Hooke’i seadus, paigutis.
8. Miks on talade puhul enamasti ristlõike kõrgus ristlõike laiusest suurem?
9. Millele kontrollitakse konstruktsioone kande- ja millele kasutuspiirseisundis?
10. Surutud varda stabiilsus. Probleemi olemus.
11. Mis on varda nõtkepikkus ja millest sõltub? Mis on saledus ja millest sõltub?
12. Euleri valemi kehtivuspiir. Kriitilised pinged. Nõtketegur.
13. Millele kontrollitakse surutud lokaalsete nõrgestustega varrast?
14. Mitmesildelise liigendtala toereaktsioonide arvutamise metoodika.
15. Sõrestiku varraste sisejõudude arvutamise metoodika.
16. Kolme liigendiga raami toereaktsioonide leidmise metoodika.
17. Võrrelge staatikaga määratud paralleelvöödega sõrestikku ja lihttala.
18. Jätkuvtala. Määramatuse aste. Üldiseloomustus.
19. Võrrelge jätkuvtala, mitmesildelist liigendtala ja järjestikku asetsevate lihttalade
süsteemi. Skitseerida paindemomentide epüüre.
20. Staatikaga määramatu raam. Määramatuse aste. Üldiseloomustus.
21. Staatikaga määratud ja määramatud raamid. Võrdlus. Skitseerida painde-
momentide epüüre.
22. Vereštšagini võte. Paigutiste leidmise eeskiri.
23.Võrrelge epüüri ja mõjujoont. Milleks neid vaja on?
24. Lihttala ja järjestikku asetsevate lihttalade süsteemi toereaktsioonide
mõjujooned.Konstrueerimine.
25. Lihttala paindemomendi mõjujoon. Konstrueerimine.
26. Otsitava suuruse määramine mõjujoone abil.
27. Suurima paindemomendi määramine lihttalas - ühtlaselt jaotatud
koormuseasendi valik.
28. Suurima paindemomendi määramine lihttalas – koondatud jõudude
süsteemiasendi valik. 1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid
elementidest.
● Lihttala
● Mitmesildeline liigendtala
● Staatikaga määratud raam
● Tasapinnaline sõrestik
● Konstruktsiooni ruumiline püsivus
2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid.
● Liikuv liigendtugi Reaktsioonid: Ra

● Liikumatu liigendtugi Ra ja Rb
● Paindekinnitus Ra ja M
● Jäikkinnitus Ra ja Rb ja M
● Lihtliigend Sx ja Sy
● Liitliigend sx, Sy,Sz
● Tõmb(varras) N 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“.

Liigend – seadis, mis ühendab kaks kujundit ühes punktis ja võimaldab neid vabalt pöörduda
liigenditläbiva geomeetrilise telje suhtes.
Lihtliigend ühendab kahte kujundit. Ekvivalentne kahe sidemega, seega kõrvaldab kaks
vabadusastet. Saab olla vaid kujundite vahel.
Liitliigend ühendab m kujundit ja sisaldab m-1 lihtliigendit. Vaba (sidemeteta) kujund omab
tasapinnal kolme vabadusastet.
Arvutusskeemi vabadusastme määramise universaalne valem: w = 3k – 2l – t. 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega.
Vabadusaste – kujundi liikumist ja asendit tasapinnal kirjeldavate sõltumatute parameetrite
arv: x-suund, y-suund ja pööre. Vabadusaste näitab kas kujund on GEOM muutumatu või
mitte.
5. Mis on staatikaga määratavus? Seos vabadusastmega.
Staatikaga määratav skeem on skeem , kus välis - ja sisejõudude määramiseks
piisab tasakaalutingimustest . Staatikaga saab määrata siis kui vabadus aste on 0 või
suurem
6. Varda ristlõike tunnussuurused A, W ja I. Milleks konkreetset suurust kasutatakse?
A-ristlõike pindala (kasutatakse nt pinnamomentide leidmisel);
I-telginertsmoment - pinnakaraketeristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi
telje suhtes (kasutatakse nt läbipainde leidmisel, mida suurem väärtus seda paremini käitub,
vastupanumomendi leidmiseks);
W-vastupanumoment - varda ristlõike geomeetriline omadus, mis iseloomustab varda
vastupanu väändele või paindele kindlas lõikes (kasutatakse nt normaalpinge leidmiseks) ; (Kasutatakse pinge leidmiseks!)
7. Deformatsioon, elastsusmoodul, Hooke’i seadus, paigutis. Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muutusega
(pikenemisega)
Kus k on deformeeritud keha jäikus ja Δl on keha lineaarmõõtme muut (võrreldesl on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes
tasakaaluasendiga). Miinusmärk Hooke'i seaduses kirjeldab asjaolu, et elastsusjõud on
vastassuunaline deformeeriva jõuga.
8. Miks on talade puhul enamasti ristlõike kõrgus ristlõike laiusest suurem?
Nii on tala stabiilsem. Mida suurem on I, seda paremini ta käitub. 9. Millele kontrollitakse konstruktsioone kande- ja millele kasutuspiirseisundis?
Kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund,

mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele. Kui ületatakse,
siis konstruktsioon ei kanna enam, ta kaotab oma stabiilsuse, võib puruneda.
Kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam
suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni-nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse
kriteeriumidele.
10. Surutud varda stabiilsus. Probleemi olemus.
Surutud varras võib kaotada oma stabiilsuse, ennem kui on saavutanud oma
tugevustingimuse.
11. Mis on varda nõtkepikkus ja millest see sõltub? Mis on saledus ja millest see
sõltub?
Nõtkepikkus näitab palju varras koormuse all läbipainub. sõltub jõust ning varda saledusest. = i ? 𝛌= i ?
lo
Saledus - sõltub pikkusest ja läbilõikest (ristlõikest). Saledus kasvab varda pikkuse
suurenemise ja ristlõike mõõtmete λ vähenemise korral. Saledus iseloomustab varda
mõõtmete ja varda otste kinnitusviisi mõju. 12. Euleri valemi kehtivuspiir. Kriitilised pinged. Nõtketegur.

Kriitilised pinged???? Nõtketegur: 13. Millele kontrollitakse surutud lokaalsete nõrgestustega varrast?
Nörgestatud kohas tugevusele A-NETO ja koguvarras stabiilsusele(a-bruto)
14. Mitmesildelise liigendtala toereaktsioonide arvutamise metoodika.
Tuleb teha korrusskeem. Ülemiste talade toeraktsioonid on alumisele koormuseks.
15. Sõrestiku varraste sisejõudude arvutamise metoodika.
Momendi punkti meetod all osas, lõike meetod kedkel, summa X meetod otstes.
2 võimalust - lõikame sõrestiku pooleks (võrrandi teeme), sõlme eraldamise meetod.
16. Kolme liigendiga raami toereaktsioonide leidmise metoodika.
Köigepealt Vert.A ja B siis löikega Horiz. Reaktsioonid

17. Võrrelge staatikaga määratud paralleelvöödega sõrestikku ja lihttala.
Sõrestikul lihttalaga ühist, nt toereaktsioonid. veel?
18. Jätkuvtala. Määramatuse aste. Üldiseloomustus.
Jätkuvtala kinemaatiline analüüs - Jätkuvtala on staatikaga määramatu ning ta võib seda olla
mitmekordselt. Staatikaga määramatus tekib liigsetest toesidemetest ning seda saab
määrata vabadusastme leidmisega. Kui w < 0, siis on kujund geomeetriliselt muutumatu ja
staatikaga määramatu, kuid vastuseks võib olla -1 (ühekordselt staatikaga määrmatu), -2
(kahekordselt staatikaga määrmatu), -3 (kolmekordselt staatikaga määrmatu) jne.
Iseärasused
• paindele töötades on nad jäigemad ja paindemomendid jaotuvad ühtlasemalt kui
liigendtalades
• reeglina on jätkuvtala kaalult kergem kui staatikaga määratav lihttalade süsteem
(paindmomendid on väiksemad, seega ristlõiked on väiksemad)
• vahetoed võivad olla väiksemad kui staatikaga määrataval lihttalade süsteemil.
19. Võrrelge jätkuvtala, mitmesildelist liigendtala ja järjestikku asetsevate lihttalade
süsteemi.Skitseerida paindemomentide epüüre.

20. Staatikaga määramatu raam. Määramatuse aste. Üldiseloomustus.
Raam on staatikaga määratav kui tundmatute toereaktsioonide arv võrdub staatika
tasakaaluvõrrandite arvuga või kui vabadusaste võrdub nulliga (w = 3k - 2l – t = 0) ning
staatikaga määramatu kui toereaktsioone on rohkem kui staatika tasakaaluvõrrandeid või
vabadusaste on väiksem kui null (w < 0). NB! Kui w > 0, siis on konstruktsioon küll
staatikaga määramatu, kuid ka GEOMEETRILISELT MUUTUV!
21. Staatikaga määratud ja määramatud raamid. Võrdlus. Skitseerida
paindemomentide epüüre. Staatikaga määramatu - valmistamine keerukam; temperatuuripinged (ilma liigenditeta veelgi
rohkem); tugede ebaühtlane vajumine. Ehk mida jäigem seda rohkem muresid kui midagi

ära nihkub. 22. Vereštšagini võte. Paigutiste leidmise eeskiri.
Vereštšagini D.2 võte integraali arvutamisel, kui EI=const ja üks epüüridest on lineaarne.
Joonisel D.5 on ühikjõust põhjustatud paindemomendi epüür 23.Võrrelge epüüri ja mõjujoont. Milleks neid vaja on?
Liikuvat koormust tuleb arvestada sildade, kraanatalade ja teiste tehnoehitiste
projekteerimisel.
Paigalseisva koormuse puhul kujutati varraste sisejõude epüüridel. Koormus oli fikseeritud ja
sisejõud olid varda telje (x-koordinaadi) funktsioonid.
Liikuva koormuse puhul fikseeritakse ristlõige ja leitakse selles sisejõud või toereaktsioon
sõltuvalt koormuse asukohast. Ristlõigete jaoks koostatakse graafikud (mõjujooned). 24. Lihttala ja järjestikku asetsevate lihttalade süsteemi toereaktsioonide
mõjujooned.Konstrueerimine.
25. Lihttala paindemomendi mõjujoon. Konstrueerimine.
26. Otsitava suuruse määramine mõjujoone abil.
27. Suurima paindemomendi määramine lihttalas - ühtlaselt jaotatud koormuse asendi
valik.
28. Suurima paindemomendi määramine lihttalas – koondatud jõudude süsteemi
asendi valik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2022-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TKTKHE Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Staatika teooriaeksam

1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid elementidest. Arvutusskeem on ehituskonstruktsiooni lihtsustatud kujutis, mille alusel tehakse konstruktsiooni arvutus. 2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid. Liikuv ja liikumatu liigendtugi, jäik tugi, liht- ja liitliigend. Võimalikud toereaktsioonid ∑X=0, ∑Y=0, ∑M=0 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“. Kahte kujundit ühendavat liigendit nimetatakse lihtliigendiks. Kui liigendisse suundub rohkem kui kaks varrast, siis on tegemist liitliigendiga, mis on leitav l=v-1 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega. Keha vabadusaste on nende geomeetriliste parameetrite arv, mis keha liikumisel muutuvad üksteisest sõltumatult, liikumise suunad on x-suund, y-suund ja pööre. Vabadusaste on <=0 siis geomeetliselt muutumatu, ehk liikumine ei ole võimalik. 5. Mis on staatikaga mää

Ehitusstaatika

doc

Ehitusmehaanika kordamisküsimused

1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30 Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu; · koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada jõudude mõju sõltumatuse printsiipi (superpositsiooniprintsiip): konstruktsioonile m

Ehitusmehaanika

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus