lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59
lamekatust? Vee ära voolamist, ning et vesi ei koguneks katusele, katus oleks tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59
111 Ette valmistus ja raadamine 1111 Olemasolevate puude eemaldamine ja teisaldamine 7 tk 4,2 91,72 54,6 1025 12 Hoonealune süvend 26984 121 Pinnase koorimine 1211 Pinnase koorimine hoone alt 0,2m ja mulla eemaldamine ehitusplatsilt 94 m3 0,1 3,6 1,95 522 Pinnase koorimine teede ja parklate alt 0,2m ja mulla 1212 eemaldamine ehitusplatsilt 233 m3 0,1 3,6 1,95 1294 122 Kaeved
kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine) • põhiprojekt (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude arvestamine) • tööprojekt (juhised töömeestele) 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57
Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. Buldooserid,Greiderid ja autogreiderid,Skreeperid,Greider-elevaatorid 202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve? Peamiselt teeehituslikeks mullatöödeks-põhiline otstarve profileerimistööd.
igakordset töötamiskõrguse muutmist. §25. Energiajaotusinstallatsioonid välistingimustes (1) Ehitusplatsil asuvaid energiajaotusinstallatsioone, eriti selliseid, mida võivad mõjutada välistegurid, tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. (2) Enne ehitusplatsi rajamist tuleb olemasolevate installatsioonide asukoht kindlaks määrata, üle kontrollida ja selgesti märgistada. (3) Mittevajalikud olemasolevad elektriliinid tuleb võimaluse korral ehitusplatsilt demonteerida või neist vool välja lülitada. Kui see ei ole võimalik, tuleb liinid märgistada hoiatusmärkidega ja tagada ohutu liiklemine nende all. §26. Ilmastikumõjud Töötajaid tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. §27. Kukkuvad esemed (1) Töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid
188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. a) ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; b) võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. a) juurija tööorgan ühekopalisele ekskavaatorile; b) juurija-koguja rippekskavaatori baasil; c) kännupurustaja minilaaduri baasil 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad.
Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. Võsalõikajad ja puude langetajad, Juurijad ja juurijad-kogujad, Kobestid, Seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil 2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil 3.Puude lõikaja minilaaduril kuni 15cm tüvega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? V-TC-tüüp, K/G-tüüp
Olemasolev territoorium on umbes 30% ulatuses kaetud puude ning põõsastikuga, mis tellija enne tööde algust eemaldab. Platsil leiduv ehituspraht ja vanad autorehvid tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Platsil asuvad maa-alused mahutid vms. kommunikatsioonid tuleb välja kaevata ning metall transportida vanametalli laoplatsile. Tellija tühjendab mahutid ning toimetab võimalikud ohtlikud jäätmed lähedal asuvale Väike-Maarja ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Ehitusplatsilt leiduv asbesti sisaldav isolatsioonimaterjal tuleb käsitleda vastavalt kehtivale korrale. Kui tööde käigus ilmneb, et teostada tuleb lisatöid mida pole pakkumises ja lepingus fikseeritud tuleb lisatööde maht ja eelarve eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile. 10 2.1
poolt arendatava veojõu arvel. 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. Võsalõikajad ja puude langetajad 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad ja juurijad- kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? Peenema võsa lõikamiseks on loodud ka aktiivse tööorganiga nn võsaniidukid, mille tööprotsess sarnaneb tavalise heinaniiduki tööga. 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil
töötamiskõrguse muutmist. Energiajaotusinstallatsioonid välistingimustes Ehitusplatsil asuvaid energiajaotusinstallatsioone, eriti selliseid, mida võivad mõjutada välistegurid, tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Enne ehitusplatsi rajamist tuleb olemasolevate installatsioonide asukoht kindlaks määrata, üle kontrollida ja selgesti märgistada. Mittevajalikud olemasolevad elektriliinid tuleb võimaluse korral ehitusplatsilt demonteerida või neist vool välja lülitada. Kui see ei ole võimalik, tuleb liinid märgistada hoiatusmärkidega ja tagada ohutu liiklemine nende all. Kukkuvad esemed Töötajaid tuleb kaitsta kukkuvate esemete eest, kusjuures eelistada tuleb ühiskaitsevahendeid. Vajaduse korral tuleb rajada kaetud käiguteed või keelustada pääs ohualale. Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine.
võimalik R.D.X.-i tundlikust vähen-dada ja võimsust suurendada, kuna ammooniumnitraat on väga väikese tundlikkusega, kuid väga suure võimsusega. Võib lisada ka naatrium- või kaaliumnitraati, R.D.X.-i stabiliseerimiseks piisab vähesest kogusest. 310) Kokku surutuna 1,55 grammi/cm kohta detoneerub R.D.X. kiirusega 8550meetrit/sekundis. 3.3.2. AMMOONIUMNITRAAT. Terrorist võib ammooniumnitraati valmistada peatükis 2.3.3. äratoodud eluohtlikul viisil, või lihtsalt mõnelt ehitusplatsilt virutada, kuna seda stabiilsuse ja põrutuskindluse tõttu tihti lõhkamistöödel kasutatakse. Ka võib apteegist osta mõned pakid Instant Cold-Paks'i. Terroristi seisukohast seisneb ammooniumnitraadi suurim puudus tema demonteerimise raskuses. Tuleb kasutada üsna võimsat eellaengut, harilikult koos võimenduslaenguga. Siin on selgitav skeem: Eellaeng plahvatab, detoneerides T.N.T., mis lõhkeb, andes ammooniumnitraadile vägeva lööklaine, mis selle omakorda õhku lennutab. 3.3.3. ANFO-d
terminit olen kasutanud) meetodil, mis annab orgaanilise aine sisalduse kaaluprotsentides ja mitte mahuprotsentides, antakse kaaluprotsentides ka orgaanilise aine soovituslikud kogused pinnastes. Kasvupinnaste komponentide doseerimine pinnasesegude tootmisel aga toimub tavaliselt mahuühikutes. Seega on vaja teada, kuidas ühikuid käepäraselt teisendada. Oletame, et on vaja valmistada kasvupinnas, mille orgaanilise aine sisaldus on 10%. Mineraalseks komponendiks on ehitusplatsilt kooritud mineraalmuld, mille orgaanilise aine sisaldus on 3%. Orgaaniliseks komponendiks on kompost, milleorgaanilise aine sisaldus on 34%. Mõlemal juhul on 3 orgaanilise aine sisaldus määratud põlemiskao meetodil kuivainest. Komposti mahukaal on 390 kg/m 3 ning mineraalse materjali mahukaal on 1040 kg/m
annaabi.ee 
