MEIE EHITUSAINE - VALK ( inglise keelest tuletatud samatähenduslik mõiste: PROTEIINID) Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües ...
Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos - polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm
Hapnik on oluline osooni tekkimisel, mis kaitseb UV-kiirguse eest (ka põlemisel) Osoon neelab ultraviolettkiirgust (suur hulk UV-kiirgust tekitab keharakkudes kahjulikke muutusi) ja kaitseb Maa elusolendeid. Atmosfääris olev hapnik pärineb fotosünteesist. Süsihappegaas tekib aeroobse ja anaeroobse lagunemise käigus, glükoosi täielikul lagundamisel. Selle tähtsus Glükoosi varud talletuvad taimedes tärklisena(energiaallikas), taime vartes tselluloos (ehitusaine) ja loomades glükogeenina maksas ja lihastes, kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Fotosünteesi protsessis kasutatakse ja kulutatakse energiat: Fotosünteesiks on vajalik valgusenergia olemasolu; fotosünteesi käigus muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks.
Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana. triglütseriid Vahad: · On baasalkoholiks pikaahela (16-34 C-aatomit) ühealuseline alkohol. · Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid
7. Depoorasva e varurasv: organismi energiavaru, paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tema ülesanded organismis on: Organismi energiavaru Fikseerib siseorganid Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8. Struktuurrasva üleanded organismis Rakumembraanide ehitusaine Protoplasma koostisosa Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis 9. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad:
struktuursed valgud, ensüümid ja spetsiifilised kompleksühendid (müosiin, hemoglobiin, tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja fosfolipiidide lämmastikalused. Loomorganismis toimub pidevalt kudede ehitusaine põhikomponentide valkude süntees ja lagunemine. Valkude moodustamiseks vajab organism ehitusainet aminohappeid, mille teesimise võime piirdub ainult osaga neist. Valgud kui lämmastikku sisaldavad ühendid moodustavad organismi ehitusaine asendamatute põhikomponentide rühma. Organismi normaalse talitluse ja maksimaalse jõudluse saavutamiseks tuleb tagada toiduvalgu optimaalne hulk ja valgu nõuetekohane koostis.
vahel, nahaaluses piirkonnas, rakkudes, kudedes. 33. RASVA JAGUNEMINE ORGANISMIS: Depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 34. DEPOORASVA LESANDED: 1.Organismi energiavaru 2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mjutuste eest 4. Kaitseb organismi lejahtumise eest 35. STRUKTUURRASVA LESANDED: 1.Rakumembraanide ehitusaine 2.Protoplasma koostisosa 3.Naha rasunrmete sekreedi koostisosa 4.Lahusti osadele vitamiinidele. Osadel kllastamata rasvhapetel on vitamiinidega vrdne thtsus organismis 36. ORGANISMIS OLEVA VEE JAGUNEMINE: 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 60 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuvline e. ekstratsellulaarne vesi 40 % kehakaalust; mbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjkide ja reglaatorainete viimine rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON:
..27000. dispersioonvärv µ = 70...5000 22 11 Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi difundeeruva veeauru hulka. Selle leidmiseks tuleb sisse tuua ka materjalikihi paksus, mis korrutatuna materjali µ- väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest. Difusiooni-ekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega: Sd = µ x S [m] Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil. Näide: Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000 Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m) Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m 23 Difusioonitakistuse arvutus:
sahharoos. Siia kuulub ka piimasuhkur laktoos, mis on esimeseks kergestiomastatavaks energiaallikaks imikule. Rasedale peaks aga peamiseks süsivesikuks olema tärklis ja seda just põhiliselt täisteratoodete, aedviljade ja kartuli söömisest. Süsivesikute hulka loetakse tänapäeval ka süsivesikulise päritoluga kiudaineid, mis jaotuvad vesilahustuvateks (nt pektiinid puu-, kaun- ja teraviljades) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, mis on taime rakukestade ehitusaine, seega kogu taimne toit sisaldab tselluloosi) Laktatsiooni esimestel kuudel ja sünnitusjärgses perioodis on väga oluline suurem kiudainete sisaldus toidus, et kompenseerida lõtvunud kõhulihaseid ja langenud soole peristaltikat ja tagada jääkainete väljutamine ema organismist. Kiudained aitavad ka glükoosi imendumist stabiliseerida ning 6 langetavad kolesterooli taset veres
17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa • Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa • Lahusti osadele vitamiinidele • Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis --- Organism saab rasva: 1) toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest – struktuurrasva saab pähklitest, õlidest 2) sünteesides rasva süsivesikutest – lipogenees – kui süsivesikuid liiga palju. --- 19. Organismi energiaallikad.
kehalise töö ajal. Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tähtsus: · organismi energiavaru · fikseerib siseorganid · kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest · kaitseb organismi ülejahtumise eest. 2. Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina. Tähtsus: · rakumembraanide ehitusaine · protoplasma koostisosa · naha rasunäärmete sekreedi koostisosa · lahusti osadele vitamiinidele (A,E,D) · osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis. Organism saab rasva: · toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest · sünteesides rasva süsivesikutest lipogenees. 1. Depoorasv kuulub pidevalt uuendamisele. 2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs).
annaabi.ee 
