Eraõigusliku võib lõpetada poolte kokkuleppel, samuti võib lõppeda asja müümisel, sundvõõrandamisel. Hoonestusõigus – võimaldab hoonel selle all olevast maatükist eraldi käives olla. Annab võimaluse omada ehitist võõral maal, olles ise hoone omanik. Tegemist pole ainult kasutusõigusega, vaid õigusega ehitada ja omada kinnistul hoonet. Hoonestusõiguse kohta peetakse samasugust neljaosalist kinnistusraamatut. Koormab kinnisasja tervikuna, samas ulatub peale ehitisealuse maa ka vaid slelle kasutamiseks vajalikule maale. Võib lõppeda kokkuleppel või tähtaja möödumisega. Kui ehitist ei rajata kokkulepitud tähtaja jooksul või rikutakse kohustusi, saab omanik nõuda hoonestusõiguse endale kandmist (reversiooni). Eelistatakse sest: isik ei suuda maatükki omandada, võõrandaja ei soovi kinnisomandist loobuda, piirangud maa võõrandamisel või omandamisel, reaalne majanduslik huvi ongi ajaliselt piiratud.
§ 20.(1) MRS 2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid? Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS 3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada? abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse maa suhtes õigustatud subjektidele. §161 .(2) ORAS 4. Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi ... kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. §2.(2) ORAS 5. Millistel juhtudel tagastatakse maa osaliselt? Maa tagastatakse osaliselt ainult juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui:
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. § 15. Väikeehitis (1) Väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-
väikeehitise ehitamise korral. […] (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise […] korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. […] § 15. Väikeehitis (1) Väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; […] § 40. Ohtliku, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine […] (2) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. A
4) ehitamise käigus ei peeta kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust või 5) ehitatakse ehitusloata või 6) ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta või 7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või 8) ehitisel puudub kasutusluba või 9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele; 11) detailplaneeringu kohustusega alal ei ole ehitise omanik kuni 20 m 2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitanud kohalikku omavalitsust. (2) Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitusettevõtjale ettekirjutuse, kui: 1) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni ehitusprojektist või 2) ehitusettevõtja ei pea ehitamise käigus kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust või 3) ehitusettevõtja ehitab ehitist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba või
asja omanik kannatanu asja kahjustamise eest niivõrd, kuivõrd asja ei ole kahjustatud oluliselt või seda on kahjustatud ulatuses, mis on kohalike olude järgi tavaline. Kui võib eeldada, et kahju on kannatanule tekkinud ohtlikust ehitisest või asjast lähtuva ohu tagajärjel, siis võib kannatanu nõuda ehitise või asja omanikult teavet ja dokumentide esitamist, mis on vajalikud ehitise või asja omaniku kindlakstegemiseks. Ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab VÕS § 1059 järgi ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 1060 järgi vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. 78 Suurema ohu allikas.
seisundist. 4.1.2. Pandi esemete väärtuse vähenemise või nende hävimise ohust viivitamatult Pandipidajale teatama. Kui Pantija ei täide oma kohustusi pandi esemete hoidmisel on Pandimidajal õigus nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega. 4.1.3. Pandi esemete maa oluliseks osaks muutumisel teatama Pandipidajale ning viimasel on õigus nõuda pandiõiguse ümbervormistamist kinnistut koormavaks hüpoteegiks alates ülalnimetatud ehitisealuse maa kohta kinnistusregistriosa avamise teate avaldamisest Ametikes 3 Teadaannetes (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 1). 4.1.4. Hoonestusõiguse seadmisel panditud ehitise omaniku kasuks teatama Pandipidajale ning viimasel on õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Ametlikes Teadannetes
jõud; 3) auto oli pargitud majale oluliselt lähemale, kui tuleohutuse üldnõuded lubavad ning seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada. Kas VÕS § 1059 alusel vastutusest vabanemiseks ehitisest tuleneva kahju puhul peab ehitusaluse maa omanik tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus? Kohtud kohaldasid vaidluse lahendamisel õigesti VÕS § 1059 ja § 139 lõiget 1. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostjad on Xxxxxxx tn x elamu nelja eri korteri omanikud, kusjuures korterite reaalosadest väljapoole jäävas Xxxxxxx tn x elamu osas on nad
annaabi.ee 
