Eestlane- kes ta on? Igal inimesel on oma teod, mõtted ja väljavaated. Kuid igast rahvusest inimesed on kohati sarnased. Kas ka eestlased? Mina arvan, et igal rahvusel on oma iseloom, mitte kaasasündinud, vaid just see, milliseks neid ümbritev ühiskond muutnud on. Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju,
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus. nimese peamiseks anonüümselt. käitumise mtiiviks on saada kiitust. Inimesed on valmis minema uppujale ...
viljelemine. · temaatika poolest kreeka ja rooma kirjandus üpriski sarnased · Kuulsaim kirjanik tollel ajal Lukianos o pilkas ja naeruvääristas oma arvukates kõnedes paljusid nähtusi kõnekunsti filosoofiat teadust relligiooni o kreeka jumalad osutusid tema teostes väiklasteks, tühisteks ja egoistlikeks olenditeksning nende austamine oli seega lihtsalt rumalus o pilkas ka kristust. · teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt · Ptolemaios o aleksandria astronoom astroloog matemaatik geograaf o lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi · Galenos o kuulus arst
altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt. Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam) Egoismi liigid:
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma
kiitust. Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib.
just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama. Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 1) Naturalismi kriitika. See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest
tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis saab lastest peale meie surma, näitab, kui isetu vanemate armastus on. Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Egoismi-altruismi küsimus Motivatsiooniküsimus: kas meid tegelikult motiveerib toimima egoism või altruism ja
annaabi.ee 
