Romaani kujutavkunst Gooti kujutavkunst 1) Oluline ei olnud looduse jäljendamine 1) Loomutruumad, riiete alt näha liikumist (Anatoomia ebatäpne), vaid emotsioonide ja (Voldid riietes), ilmekas nägu tunnete edastamine, ruumi ei kujutatud (Tasapinnaline) Näited: 2) Ülesanne jutustada piiblilugusid Ekkehard & Uta Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks,
6. Pildimaterjal on leitud internetist. Kunstistiilid Referaat SISUKORD 1 Sisukord............................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................... 3 Arhitektuur....................................................................................... 4 Tarbekunst........................................................................................ 5 Kujutavkunst................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................
Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust Vana-egiptuse kujutavkunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. ...
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose
zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE REKONSTRUKTSIOON http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Kuninglik kaksikkirveste hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks.
Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J. Koort, A. Aberg
Antiikehitisi, Villa Rontonda- Andrea Palladio renessansiajastu arhitekt. Kirjelda hoone välisilmet. Näited. Klassitsistlikkul hoonel oli eesküljel paaris arv sambaid.Külgedel on alati paaritu arv sambadi.Kaunistusteks on kuplid ja kaarvõlvid.Tsentraal on sümmeetriline.Sisemus kaunistatud marmoriga.Ruumid on liigendatud sammastega.Näiteks Iisaku kirik Peterburis.Kunstiakadeemia peahoone Peterburis- Sambad on läbi kahe korruse.Vene muuseum Peterburis. Kujutavkunst? Valge marmor,teemaks antiik mütoloogia/legendid, kujutatud staatiliselt, eelistatakse alasti figuure, kujutati tähtsaid tegelasi, portree, skulptuuridm natuurilähedased. Milliseks muutus sisekujundus? Sisekaunistustes kasutatakse stukdekoori e. vormi järgi kipsist tehtud kaunistusi. Kasutatakse ka vaniku motiivi.Siseruumid olid pidulikud ja hästi esinduslikud.Siseruumid olid tumepunased, tumesinised või siis valged.Seinavärv oli tavaliselt marmoriseeritud
Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14. Verdi ooperid: 1. „Rigoletto” - Victor Hugo 2. „Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi 3. „Traviata” - Alexandre Dumas 4. „Don Carlo” - Schilleri samanimeline teos 5. „Aida” - Antonio Ghislanzoni 6
-RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega
Mida annab kunst? Inimese loomuse üheks põhiomaduseks on tahtmine teada, teada võimalikult palju. Eelkõige on seotud see tung teaduse arenguga: inimene hakkas loodust ja selles valitsevaid seaduspärasusi uurima ning järk-järgult oma huvides ära kasutama. (tänu sellele rongid, lennukid, mobiilid jne) Kuid peale tahtmise teada on inimesel tahe ka tunda, midagi läbi elada, mis ei ole saavutatav igapäevase tööga. Selle jaoks ongi loodud kujutavkunst, kirjandus, muusika, teater, kino. Millal ja kuidas kunst tekkis on vaieldav. Ütleme nii, et kunst on VÄGA VANA. Juba mammuti kaasaegsetel oli väga arenenud imetlusväärne joonistamisoskus (koopamaalingud). Ürginimesel oli olemas tung tunnetuse järele, seda näitavad õige varakult tekkinud põhilised kunstiliigid: · Kirjandus (suust-suhu müüdid, muinasjutud) · Kujutav- ja tarbekunst · Muusika, laul ja tants · Teatri alged rituaalide näol.
· Moraali ja väärtuse kaitse · Edu ja hukatuse jagajad · Ohverdamine ja austus · Elukohaks Olümpose mägi Põhja-Kreekas · Jumalate tüli ja armastus SURMAJÄRGSUS · Maapealne elu oli olulisem, kui surmajärgne · Jumalad karistavad juba maise elu jooksul · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka- Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK
sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused. Näide “Heraklese kuningas”, vaasile pandi ka juurde väiksed seletavad kirjed. Vaasid olid ka ühtlasi tarbeesemed ja teistpidi olid nad kunstiesemed, mis olid alati kaasas ja kuulusid elu juurde. Näide mustafiguuiline vaas…kaela otsas kasut nagu ka samba kapiteeli juures ornamentseid reljeefe. Vaasidel kujutati ka sündmusi või isegi skulptori töötuba. Teisisõnu Kreeka kujutavkunst vaasi ja Vaasimaalide temaatika on tähtsust omav, kes huvitub Kreeka tegelikusest elust ja olust.
792-805 Valitsevaks kirikutüübiks kujunes Bbasiilika: sanane varakristlikuga; 2 transetpi (idas ja läänes) ja piksks venitatid apsiid. Kloostrid Rajati suuri kloostrikomplekse: kirik, munkade eluruumid, majapidamis hooned, kool, võõrasemja, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed Kujutavkunst Paljudes kloostrites viljeldi raamatumaali ehk miniatuurmaali(eeskuju antiigist): Tugevnesid loodusläheduse taotlused; taime motiividega Saganesid inimeste ja loomade kujutised Elusolendid kujutati liikumises Karl Suure pronksist ratsakujuke. 9.saj. II pool
astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst? Egeuse kunsti avastas Heinrich Schliemann, kes oli saksa kaupmees ja ajaloohuviline. Vanakreeka kunst 1.Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? 1.Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr 3.Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30 pKr 2.Milline oli kreeklaste usund?
annaabi.ee 
