Lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine Kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Luude hõrenemine seedehäired Kõrgem närvitalitus Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg Koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi Närvisüsteem Võimaldab meil koguda informatsiooni Koordineerida informatsiooni Anda informatsiooni edasi efektoritele Aju informatsioon LÜHIMÄLU: Sensoorne mälu- unustamine (kestus 1sekund) Primaarne mälu- harjutamine ja unustamine (kestus sekundid) PÜSIMÄLU: Sekundaarne mälu- unustamine (kestus minutid...aastad) Tertsiaarne mälu- unustamist pole(kestus püsiv) Mäluhäired Pea trauma Vereringe häired Mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid Intokatsioon Hormoonid
Koosneb närvidest ja mille moodustavad närvirakude jätkmed. SISENÕRESÜSTEEM- ( kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, sugunääre) SIGIMISELUNDKOND- vajalik järglaste saamiseks Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja toidab organisms kindlat ülesannet. Ühistalitusega elundid moodustavad elundkonna. 6. Kõrgeim närvitalitlus ja refleksid Närvisüsteem võimaldab meil : · Koguda informatsiooni · Kordineerida informatsiooni · Anda informatsiooni edasi efektoritele Sünapsid: · Võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise · Kindlustavad, et närviimpulsid ainult ühes suunas · Võimaldavad neuronil kas ärrituda või oidurduda · Võimeldavad signaali · Kui ärritus on liiga tugev võimaldavad mitte edasi anda · Filtreerivad madala tasemega ärritusi · Töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel · Modifitseeritavad ja moodustavad see tõttu mälu füsioloogilise aluse.
6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata. Otsus tugineb sageli mälule, talletatud kogemusele. * anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünapsid: * võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise; * kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas; * võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni; * filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist); * töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel;
siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja arvatud suguelundite (eriti peenise, kliitori ja väikeste häbememokkade) arterid ning võib-olla ka aju- ja koronaarveresoonte silelihased. Sümpaatilised ja parasümpaatilised mõjustused efektoritele Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega.
funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud).
veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis
ja impulss liigub vahetult edasi. 2) Keemiline sünaps.Neutriidi ja dentriidi vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulssi annavad edasi keemilised ühendid. Keemiline on parem, sest seda on mingil määral võimalik töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu. Refleksikaare osad: *retseptorid(tekib erutus e närviimpulss) *tundenärvid(juhivad nrviimpulsse kesknärvisüsteemi) *liigutusnärvid (juhivad närviimp efektoritesse) *efektorid(lihased või näärmed reageerivad) Kaitse haiguste eest Kaitsebarjääri moodustavad: Terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ja limaskestade eritised, sülg, maomahl(sisaldab soolhapet) Immuunsüsteem
suureneda üle 120 cm3. 9. Mis kiirendab DNA kahjustumist? DNA kahjustumist kiirendab päikesekiirgus. Õ. lk. 97-105 1. Kui palju kaalub inimese aju? Millest põhiliselt koosneb? Inimese aju kaalub ligikaudu 1,5 kg ja koosneb põhiliselt veest. 2. Mida meenutab inimese aju? Inimese aju meenutab sültjat massi. 3. Mida võimaldab meie närvisüsteem? *Koguda informatsiooni. *Koordineerida informatsiooni *Anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele 4. Mis on närvisüsteemi ehitus põhiühikuteks? Mida need teevad? Närvisüsteemi ehituse põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. 5. Kas signaali saabumine sünapsi tähendab, et postsünaptilises neuronis tekib alati närviimpulss? Põhjenda vastust! Ei, sest muidu tekiks kaos: kõik neuronid vastaksid automaatselt teisest neuronist
nikotiiniga)ja N- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist). Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad.
1) koguda infot – meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal antakse edasi KNS-i. 2) koordineerida infot – KNS-i saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsused, mida selle infoga peale hakata. Otsused tuginevad sageli mälule, talletatud kogemusele. 3) anda info edasi efektoritele st lihastele ja näärmetele. NS-i baasühikuks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. Neuronid moodustavad keerukaid ühendusi. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt – närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potentsiaalide vahe. Raku rahulolekus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50
Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid
nikotiiniga)ja N- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist). Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1.
annaabi.ee 
