RADIOAKTIIVSUS Kuidas mõõdetakse? Neeldumisdoosi ühik on grei (Gy) Efektiivdoosi mõõdetakse siivertites (Sv) Kiirgust mõõdetakse bekrellides (Bq) Millised kiirgused kahjustavad? Kiirguskahjustus Kiirgus kahjustab kõige enam DNAd Kiiritustõbi tekib, kui inimene saab lühikese aja jooksul palju kiirgust Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Tänan tähelepanu eest! Eliis Penek, Sander Timm, Reio Viikoja
avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel; stohhastiline – doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda; deterministlik – teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm) kuidas on omavahel seotud neeldumisdoos ja efektiivne doos: selleks, et saada teada efektiivdoosi ehk neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust, tuleb võtta arvesse neeldumisdoos konkreetse kiirguse kohta aines. efektiivne doos (1Sv) = neeldumisdoos (1Gy) · SBE kus puutub inimene kokku radioaktiivsete kiirgustega – tuumakatastroofide piirkonnas, kosmoses, töödates radioaktiivsete ainetega, lennukis, iga päeva elus natukene, söögiga, suitsetamisega, meditsiiniliste protseduuridega.
- Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust. Kui suure efektiivdoosi põhjustab 0,01 Gy alfakiirgust kopsudele? 0,01 Gy * 0,12 * 20 = 0,024 Sv Po-210 allika poolt põhjustatud doosikiiruseks mõõdeti 24 mikroSv/h. Teades, et Po- 210 poolestusaeg on 138,38 päeva, ning eeldades, et kiirgusallika poolt tekitatatud doosikiirus on otseses sõltuvuses tuumade arvust allikas, kui suure doosi põhjustab kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095
tagasilöögiprootonid osakesed, rasked lõhestusfragmendid 20 3.4 Efektiivdoos Ekvivalentdoosi mõistet kasutatakse siis, kui kiiritus mõjub individuaalsetele kudedele või elunditele. On aga selgunud, et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või Koefaktor elund Sugunäärmed 0,20 Luuüdi 0,12 Käärsool 0,12 Kops 0,12 Magu 0,12 Põis 0,05 Rinnad 0,05 Maks 0,05 Söögitoru 0,05 Kilpnääre 0,05
teisaldatavaid filterseadmeid. Tulemuseks saadakse radionukliidide aktiivsuskonsentratsioon. [] Isikudoosi hindamine Isikudoos võib olla põhjustatud gammakiirgusest (väliskiiritus) või radionukliidide sissehingamisest ja neelamisest (sisekiiritus). Piisavalt täpselt saab mõõta väliskiirituse komponenti, sisekiiritust saab hinnata kogukeha mõõteseadmega või proovide analüüsitulemuste alusel. Väliskiirituse mõõtmisel hinnatakse efektiivdoosi (madalatel doosikiirustel) või neeldunud doosi (suurtel doosikiirustel). [] Objektide pinnasaastumise mõõtmine Kasutatakse, et selgitada välja objekte, mida peab desaktiveerima või saatma jäätmehoidlasse. Otseseks eesmärgiks on mõõta pinnale sadestunud radionukliidide kontsentratsiooni, esialgse hinnangu saamiseks piisab pinnalt lähtuva gammakiirguse mõõtmisest. [] Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine
Tulemuseks saadakse radionukliidide aktiivsuskonsentratsioon. [6] 5.5 Isikudoosi hindamine Isikudoos võib olla põhjustatud gammakiirgusest (väliskiiritus) või radionukliidide sissehingamisest ja neelamisest (sisekiiritus). Piisavalt täpselt saab mõõta väliskiirituse komponenti, sisekiiritust saab hinnata kogukeha mõõteseadmega või proovide analüüsitulemuste alusel. Väliskiirituse mõõtmisel hinnatakse efektiivdoosi (madalatel doosikiirustel) või neeldunud doosi (suurtel doosikiirustel). [6] 5.6 Objektide pinnasaastumise mõõtmine Kasutatakse, et selgitada välja objekte, mida peab desaktiveerima või saatma jäätmehoidlasse. Otseseks eesmärgiks on mõõta pinnale sadestunud radionukliidide kontsentratsiooni, esialgse hinnangu saamiseks piisab pinnalt lähtuva gammakiirguse mõõtmisest. [6] 5.7 Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine
paar sekundit käes. See on eriti tähtis laste puhul, kes peaksid telefoni kasutama ainult helistamiseks ja võimalikult harva. Ärge hoidke sülearvutit süles, eriti peaksid sellest hoiduma rasedad naised. Võtke ühendust oma elektrivarustajaga, kui raadioseadmed ja helisüsteemid koguvad staatilist elektrit. [12] KIIRGUSTE DOOSID Efektiivdoosi mõõtmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt ühikut Sievert (Sv). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju väiksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit (1 mSv = 0,001 Sv) või mikrosievertit (1 Sv = 0,000001 mikroSv). Üks mikroSv tunnis näitab kui suure doosi koguse inimene saab tunni aja jooksul. [13] Erinevate dooside mõõtmiseks on vaja erinevaid mõõteühikuid (Tabel 1.). Suurus Ühik Ühiku Selgitus
energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1
energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1
annaabi.ee 
