Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
5. Jumal Enlil (semiidi Bel) oli taevajumala Anu poeg. Jumalate kuningas ja inimliku kuningavüimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Babüloni jumal Marduk. Oli enne tähtsusetu, aga tõusis panteoni etteotsa sellest ajast, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Babüloonias peeti Marduki jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks. Nii omandas ta ka mitmed tavapäraselt Enlilile omistatud jooned.
Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase
kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana. Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud
Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene seadused mis olid kooskõlas siinse aadli eriõigustega.Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1.Ülemkohtus saksa keel: kõike vahendas kindralkuberner ja kas. Hääletamist.2.rüütelkonnad ja nende eelised.3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6.restitusioon-vanavara tagastamine.7.võim oli piiramatu. Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja
Bengt Gottfried Forselius õpetab välja u 150 koolmeistrit, kes saaks hakata talupoegi õpetama õpetajate seminar 1684-1686 Tartu külje all usuõpetus, kirikulaul, arvutamine, saksa keel, raamatuköitmine tal on kaasas kaks talupoega, kui läheb rootsi kuninga juurde, demonstreerivad kuningale mida kõike nad oskavad ja kingib mõlemale talupojale kuldraha mõni aeg hiljem läheb uuesti kuninga juurde ning kuningas määrab ta kooliasjade eestseisjaks ja inspektoriks, probleem on, et kuninga juurest tagasi tulles on tormine ilm ja ta upub ära ühelt poolt oli meil forselius olukorras, kus taustsüsteem oli soodne, aga kuningas annab välja korralduse liivimaa ja hiljem eestimaa kohta, et iga kiriku juurde tuleb rajada kool, kus talupoegi õpetataks, aga aadlikud, kes peavad selle eest ise maksma, ei taha seda teha kohalike rüütelkondade vastus riigile on selline, et köster võiks nendes koolides
ajalooraamat ja pühakiri, põhineb suulisel päriusel,pandi kirja 6-2 .saj ekr heebrea keeles. Saalomon oli Taaveti poeg, tema korraldusel rajati Jerusalemma jumala Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. ( See on poolik) 16. Mesopotaamia rahvaste tähtsamad jumalad (Marduk, Istar, Assur) ja templikultuur. Kiilkiri. Eepos Gilgamesist. V: Marduk- oli Babüloni jumal, Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks, viljakuse jumal. Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati
Laevateekonnal Örebrost Stockholmi 1436. a. Hjälmareni laiul Engelbrekt mõrvatakse isiklikel põhjustel Måns Bengtssoni poolt. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Knutsson võtab mõrvari oma kaitse alla. Enbelbrekt maetakse Örebro kirikusse, kus tema hauast kujunes palverännakukoht. Talurahvaülestõus surutakse maha. Kalmari unioon 1397-1521 1439. a. tõugatakse Pommeri Erik siiski lõplikult troonilt ja ta elab Gotlandil ning tegutseb Läänemerel mereröövlina. Rootsi riigi eestseisjaks on Karl Knutsson, kuid uueks kuningaks valitakse Pommeri Eriku õepoeg BAIERI KRISTOFFER, kes kroonitakse 1441. a. 1442. a. saab Baieri Kristoffer ka Norra kuningaks. Näiliselt on unioon taastatud. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots. Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad. Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson
7. novembril Rootsi ülemkiht kuningalossi suures saalis loeti ette Trolle kaebus: sisaldas ka nõudmist karistada Sten Sture pooldajaid. Algas vangistamine, kuulati neid üle peapiiskopi poolt ning tapeti see järel Stockholmi veresaun. GUSTAV ESIMENE VASA ROOTSI KUNINGAS · Jaanuaris 1521 algas Dalarna maakonnas uuesti vabadussõda Taani vastu. Rootsi talupoegade pealik Gustav Eriksson Vasa. Vadstenas kokkutulnud Riigipäev valis Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Vajati välisabi (Lübeck) vallutati Kalmar, Stockholm jäi suur võlg Lübeckile. · 6. juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Teda toetas Östergötlandi piiskop kuningas pidi säilitama kiriku privileegid. REFORMATSIOON · Reformatsiooniprobleem 1520. aastatel. Luterluse ideid levitas eriti Olaus Petri. Probleemi tekitas kirikumeeste joomislembus. · Petri alustas väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal
Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 1714) ja Põhjasõda (1700 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa.
356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks. Põhja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia võimu alla Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose- vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates). Püha sõja järel kujundasid ateenlased Demosthenes juhtimisel järkjärgult Makedoonia-vastase liidu ja alustasid edukat meresõda Musta mere väinades.
annaabi.ee 
