Kuid ma ei taha väita, et see on halb. Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt. Aga see ei tähenda, et kogu meie kultuuris kajastub vene- või saksamaad. Vastupidi meil on ka palju eestlaslikku: näiteks rahvariided, -laulud ja palju muudki. Ühesõnaga me oleme küll maailmas väga väike rahvus, kuid meie kultuur ja keel on väga ainulaadsed ja huvitavad ning me võime olla uhked, et oleme eestlased.
tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud keskaegne Tallinn ja Muinas-Eesti, on erinevus selge. Nii Indrek Hargla ,,Raudrästiku ajast'' kui ka Andrus Kivirähki ,,Rehepapist'' lausa õhkab eestlaslikku tögamist ja huumorit.,,Raudrästiku aeg'' on jutustus 4 mõrvamüsteeriumi lahendamisest ning ,,Rehepapp'' ühe küla kroonika läbi novembrikuu. Viimased teosed on selge näide postmodernistlikust kirjandusest: ajaloo ja fantaasia segu, näiteks on tegelasteks nii kratid kui mõisnikud, ja rohked kõnekeelsed väljendid. Kui võrrelda eelnevas lõigus mainitud raamatute tegelasi on samuti märgata suurt muutust tegelaste kujutamises
lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtused nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti. Edendada rahvuslikel traditsioonidel põhinevat loomingulist huvi- ja harrastustegevust, seovad kogukonna ja rahvusliku identiteedi ühtseks tervikuks. 8) Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab eakaid ja hoolekandes toetavad puuetega inimesi ning nende perekondi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam.
meie riiki ja kultuuri. Samuti on vene rahvusest perekonnad oma lapsed pannud eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse mõttega, et neist saavad korralikud Eesti riigi kodanikud. Need pered on valinud õige tee. Patriotismi ei saa peale sundida. Seda on võimalik vaid kasvatada. Kuid samas leidub ka neid inimesi, kes eesti keelt, riiki ja rahvast kahjuks põlgavad ning võib arvata, et seda just ajaloolistel põhjustel. Seesugustes vene noortes on väga raske kasvatada eestlaslikku patriotismi nemad peavad kodumaaks Venemaad. Kuid samas ei saa näiteks aprillirahutustes märatsejaid ehk huligaane nimetada mitte patriootideks, sest tegemist oli pigem äraostetud seltskondadega ja Moskva palgal olevate tegelastega, kellel polnud pronkssõduriga mingit otsest seost. Tänapäeval on patriotismitunne asendunud suuresti heaolukultusega, mis ei jäta ruumi tolerantsusele ega ka kaastundele endast nõrgema või edutuma vastu: kellel ei ole
Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:"Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Mis veel? HINNANG Romaani lugedes saab hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes. Igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ,,täiusliku" kompoti. Arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda, kuid see on naermine iseenda üle. Kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus esile tulevad, käivad ju meie kohta. Kindlasti on meil, eestlastel ka häid külgi, kuid need negatiivsed jooned tahavad lihvimist. Soovitaksin seda raamatut igal oma tuttav lugeda. Ja ma usun ,et peale seda raamatut lugedes hakkavad paljud teisiti mõtlema
peaga." Igaüks mõistab teoseid erinevalt, tulenedes sellest, millised nad ise mõtlemiselt on. Teoste tekstidesse lähemalt süvenedes leidub nendes massiivselt ümbrust kirjeldavat informatsiooni ning ajaloolisi fakte. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. Mitmed meie kodumaa kirjanikud on oma suurteostes kajastanud mitmekümne aasta tagust Eesti elu ja olu. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" näidati selgelt eestlaslikku jonni ajamist. Uhkust, mida ei suudetud maha suruda kahe taluperemehe vahel. Alatasa käis vaidlemine ja kaklemine täiesti tühiste asjade pärast. Selles samas romaanis kajastub suurelt eestlaste hoolas töökus. Usin ja töökas Eespere Andres mõtles alati sellest, mida tal ei olnud. Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A
Ümbritsevat maailma võtab Rehepapp iseenesestmõistetavana, ta ei püüa millegi vastu väga võidelda. Ta laseb asjadel kulgeda nii nagu nad kulgevad, samas püüab halba ära hoida. Ummikut tema jaoks ei ole, alati leidub mõni lahendus. Kuna ta on kogenud ja intelligentne, siis oskab ta näha erinevaid võimalusi heal eesmärgil ära kasutamiseks HINNANG Romaani lugedes saab hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes. Igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ,,täiusliku" kompoti. Arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda, kuid see on naermine iseenda üle. Kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus esile tulevad, käivad ju meie kohta. Kindlasti on meil, eestlastel ka häid külgi, kuid need negatiivsed jooned tahavad lihvimist.
Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Romaani lugedes sain veel hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes kus igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ideaalse inimese. Mina arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda tegelaste üle, kuid see on naermine iseenda üle kuna me ise käitume ka tihtipeale niivisi. Ausalt öeldes kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus on esile toodud, käivad ju meie kohta. Kindlasti on meil, eestlastel ka häid külgi, kuid need negatiivsed jooned tahaksid lihvimist.
6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu) Väljaanne - "Postimees"
mitmel pool Euroopas ning ootamatult sattusid vaatluse alla ka Euroopa servaaladel elavad ning selle ajani vähemalt kultuurilises mõttes küllalt- ki omaette olnud rahvakillud.1 Eestlase suhteid looduskeskkonnaga on oma maarahva-ainelistes kirjutistes puudutanud mitmed 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kirjamehed, nagu näiteks Otto Reinhold von Holtz, Otto Wilhelm Masing, Peter August Friedrich von Mannteuffel jt.2 Ka Kristjan Jaak Petersoni pastoraalides on aimatud püüdu edasi anda eestlaslikku loodustunnetust (Speek 2002). Eestlaste esimest rahvuslikku ärkamisaega 1860.–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla- kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja
annaabi.ee 
